Pinnasemassiivi suurendada pinnase armeerimise teel. kaldenurk, Maapinna kuju ( kaldu või liikumine mööda sügaval asuvat lihkepinda 5. Juhul kui nõlva jalamil või peal asuvad ehitised horisontaalne), Maapinnale mõjuva koormuse 68. Milline on nidususeta pinnase ei luba kallet vähendada on võimalik kasutada suurus ja jaotus, Seina jäikus, Seina liikumine maksimaalne nõlva kaldenurk? Liivpinnasel, püsivuse suurendamiseks tugiseina. pinnase suhtes mille tugevus on määratud ainult sisehõõrdega ja 6. Pinnasevee ebasoodsat hüdrodünaamilist mõju 53. Mis on aktiivsurve? Pinnasesurve millel puudub nidusus, on nõlva maksimaalne saab vähendada otstarbeka drenaazisüsteemi ekstreemväärtusteks on passiiv- või aktiivsurve
mitmel viisil. Nõlvast võivad eralduda üksikud pragudega eraldatud plokid, võib toimuda osakeste liikumine mööda nõlva pinda või terve pinnasemassiivi liikumine mööda sügaval asuvat lihkepinda. 9.3 Nõlva püsivuse arvutuse lihtsaimad erijuhud 9.3.1 Nidususeta pinnase maksimaalne kaldenurk Kõikides järgnevates lahendustes on vaadeldud tasapinnalist juhtumit, see tähendab, et pikisuunas on nõlv eeldatud lõpmatult pikana. Liivpinnasel, mille tugevus on määratud ainult sisehõõrdega ja millel puudub nidusus, on nõlva maksimaalne kaldenurk määratud' osakese tasakaaluga nõlva pinnal. Kui ühtlase kaldega nõlval on üks osakene tasakaalus, on tasakaalus kõik osakesed ja seega kogu nõlv. Osakese kaalu P saab jagada kaheks komponendiks - nõlvaga risti mõjuvaks jõuks N ja piki nõlva mõjuvaks jõuks T (joonis 9.1). N = P cos T = P sin .
paigutis jääks lubatud piiresse. Horisontaalse nihkumise puhul on passiivsurve täielikuks mobiliseerimiseks vajalik paigutis vp tihedas pinnases 3 kuni 6 protsenti ja kohevas pinnases 5 kuni 10 protsenti vundamendi kõrgusest. Tegelikult mobiliseeritava passiivsurve (protsendina maksimaalsest) sõltuvus normaliseeritud paigutisest (tegeliku paigutise v ja passiivsurve täielikuks mobiliseerimiseks vajaliku paigutise suhe) on toodud joonisel 4.16. Lihkevastupanu arvutusväärtus liivpinnasel (dreenitud tingimused) ′ Rd = Vd tan δ k γ R ; h 100 ( 4.8) ja savipinnasel 80 Rd = Ac ⋅ cu ; k γ R ; h 60
suurema tugevuse. Tiiviku pööramisele avaldavad vastupanu nihkejõud, mis E > 15 MPa, pingejaotust, kus maksimaalsed kontaktpinged esinevad vundamendi tekivad tiiviku laiusega võrdse läbimõõduga silindri külgpinnal ja otspindadel. Voolavusarvu järgi on Eestis pinnased jaotatud järgmiselt: 1.- kva IL 0 , keskkoha all. Selline pingejaotus on saadud liivpinnasel asuva, eriti Silindri külgpind ja otspinnad võtab vastu kindla valemiga arvutatavad 2.poolkõva 0 < IL 0,25 , 3.sitke 0,25 < IL 0,50 , 4.poolpehme 0,50 < süvistamata vundamendi mudeli all. Savipinnasele toetuva talla puhul on
24 kriipsjoonega näidatule. Kuid otsese mõõtmisega on fikseeritud ka teistsugust, paraboolset pingejaotust, kus maksimaalsed kontaktpinged esinevad vundamendi keskkoha all ( joon. 6.25). J o o n is 6 .2 5 K o n ta k tp in g e e p ü ü r id j ä ig a v u n d a m e n d i a ll e rin e v a te k o o rm u s te k o rra l Selline pingejaotus on saadud liivpinnasel asuva, eriti süvistamata vundamendi mudeli all. Savipinnasele toetuva talla puhul on epüür reeglina sadulakujuline. Seletatav on see liiva väikese nihketugevusega maapinna lähedal, kus normaalpinge omakaalust on väike. Ääre all nihketugevus ammendub 70 juba väikesel koormusel ja koormuse edasisel kasvamisel saab pinge suureneda ainult keskosa all, kuni saavutab ka seal oma maksimaalse võimaliku
annaabi.ee 
