Nii ristisõdijad, taanlased, kui ka rootslased said alati sõdijaid juurde tuua, kuna nende rahvaarv oli tunduvalt suurem, eestlaseid oli, aga väga vähe ning nad ei saanud teistelt riikidelt endale sõjaväge juurde tuua. Ordurüütlite vallutussõda toetas Lääne- Euroopa tähtsaim ja mõjukam jõud- Rooma katoliku kiri. Ristisõdijaid tuli iga aastaga juurde, kuna kirik lubas kõigile ristirüütlitele patukustutust. Vallutajad olid head diplomaadid, neil õnnestus alistada liivlaseid, latgaleid ning eestlasi, kasutades ära nende omavahelisi vastuolusid. Kindlasti sai eestlastele muistses vabadusvõitluses hukatuslikuks kehvem sõjatehnika. Ordurüütlid kasutasid selle ajastu kõige paremat ja täiuslikumat relvastust, eestlased pidid leppima lihtsate relvadega, isegi esimese kiviheitemasina ehitasid eestlased 1222.aastal taanlaste poolt maha jäetud kiviheitemasina järgi ning ammusid hakkasid eestlased kasutama alles vabadusvõitluse lõpulahingutes.
Läti madalik ja Ida Läti madalik. Need on kohati soised, seal leidub väikeseid järvi ning neid läbib arvukalt jõgesid, millest suurem on Daugava. Riigis on üle 12 000 valdavalt väikese jõe ja 3000 järve. Läti kliima on parasvöötme üleminekukliima, sarnaselt Eestile. Kliima on pilvine, jahe ja niiske. Riia laht kipub talvel külmuma, kuid ülejäänud rannik on jäävaba. Suur osa Lätist (44%) on kaetud metsaga. Läti põlisrahvused on liivlased ja lätlased. Kui liivlaseid on säilinud vaid paarsada inimest, siis lätlased moodustavad 58,8% rahvastikust. Suuremad vähemused on venelased (27,3%), valgevenelased (3,7%), ukrainlased (2,5%) ja poolakad (2,4%). Läti rahvaarv väheneb negatiivse iibe ja väljarände tõttu alates 1990 aastate algusest. Suuremad religioossed rühmad on katoliiklased, luterlased ja õigeusulised. Väiksemad usurühmad on judaistid, muslimid ja uuspaganad. Majanduses on ülekaalus toiduainetööstus
5. Balti ristisõja I etapp liivlaste ja latgalite alistamine 1187-1207 a) 1180.aastatel alustasid katoliku vaimulikud Väina (Daugava) jõe suudmeala liivlaste hulgas esialgu rahumeelset ristimist: 1184 alustas kristlikku misjonit Üksküla liivlaste hulgas piiskop Meinhard, kes vastutasuks kohalike liivlaste ristimise eest lasi rajada Ükskülasse esimese kivist linnuse ja kiriku. Saades aru kristlike misjonäride tegelikest eesmärkidest, pesi enamik liivlaseid endalt ristimisvee maha. b) Tähtsaimaks liitlasteks katoliku kirikule sai Toreida liivlaste vanem Kaupo, kellest pärast ristimist sai ristisõdijate tähtsamaid sõjalisi partnereid. c) Lahingus liivlastega 1198 langenud piiskop Bertholdi asemel pühitseti 1199 Liivimaa piiskopiks Albert Buxhoeveden. Piiskop Albertist sai edasise vallutussõja peamine juht ja organiseerija, kes osava diplomaadina oskas
piirasid 6 päeva Viljandi linnust; 1211- eestlaste malevate sõjakäigud Toreida liivlaste vastu; 1212 – Novgorodi ja Pihkva väed rüüstasid Eestis ja piirasid Varbola linnust, lahkudes pärast lunaraha saamist; 1212 – Sakala malev eesotsas Lembituga rüüstab Pihkva linna ja selle ümbruse; 1212 – 1215 – kehtis nälja ja katku tõttu kolmeaastane vaherahu ( Turaida vaherahu) Ümera lahingu tähtsus: eestlased võitsid sakslaseid, latgaleid, liivlaseid. Turaida vaherahu järel olid eestlased võitlemas leedulastega, kuid ristisõdijatega oli vaherahu kasulik, kuna nad said selle ajaga lisajõude juurde. 28) 1215 – ristisõdijad vallutasid Leole linnust Sakalas ja Lembitu ristiti pärast allaandmist koos muu rahvaga. 1215 – Eestlaste ebaõnnestunud “kolme maleva manööver” Riia alla ja liivlaste ning latgalite aladele. 1217 – Muistse vabadusvõitluse suurimas välilahingus – Madisepäeva lahingus langes
2) Mis on Ümera lahingu tähtsus eestlaste muistse vabadusvõitluse käigus? Võit andis jõudu edaspidiseks. 3) Mis on liivlaste vanema Kaupo roll/tähtsus eestlaste ristiusustamisel 13. sajandi muistse vabadussõja käigus? Kaupo aitas eestlasi ristiusku pöörata 4) Kas eestlaste lüüasaamist 1211 aastal Turaidas oleks saanud vältida? Nad oleksid pidanud varem lahkuma, kuna liivlaseid olid abi kutsunud. 1211 Suvi 5) Mis tingis vajaduse sõlmida osapoolte vahel Turaida vaherahu? Levis ka katk, mis nõrgestas liivlaste ja latgalite sõdureid. 1212 kevad 6) Kes võitis Turaida vaherahust enim? Põhjendage. Kõige enim võitis ristisõdijad, kuna neil oli katk see nõrgestas tugevalt oma sõjalist valmisolekut. Ja neil oli ka pikk aeg Euroopast abivägesid tuua. Anna hinnang saarlaste rollile muistses vabadusvõitluses (kasuta fakte)
annaabi.ee 
