Eesti mandriosa ja Saaremaad üksi. (Kuum, J. 2001). Muinaseestlaste tuntumad linnused olid Viljandi, Lõhavere (Lembitu kants), Tartu, Otepää, Lihula, Varbola, Saaremaal Muhu ja Valjala. Vallutusretkede tulemusena rüüstati neid mitmel korral ja põletati maha. Eestlaste visadus ja kindel tahe oma maad ja vabadust kaitsta aitasid need jälle taastada. Ajalooõpikutes on muistne vabadusvõitlus jagatud kolme perioodi: I 1208 - 1212 1208 tungis Mõõgavendade Ordu koos liivlase ja lätlastega Ugandisse ning rüüstas seda, pani põlema Otepää linnuse. Eestlased tegid vasturetke latkalite maadele. 1210. aastal tegid eestlased sõjakäigu liivlaste vastu piirates Võnnu linnust, mis oli ka Mõõgavendade Ordu tähtis tugipunkt. Kuna Riiast oli oodata abiväge, kasutasid eestlased taganemisel kavalust, niinimetatud “põgenemistaktikat”. Nad jäid Ümera jõe äärsetesse metsadesse varitsema ja ründasid jälitajaid täiesti ootamatult. Saavutati üks
lahingutes hävitavalt lüüa. Eestlastel puudus mõjuvõimas toetav jõud ning seetõttu oli vastupanu raske esitada. Paavsti lubatud patukustutus meelitas Liivimaale igal aastal uusi ristisõdijaid. Nii olid sõdijad puhanud ja võitlushimulised. Eestlased aga olid sõdadest väsinud ning nende vägedesse ei tulnud pidevalt uusi sõdijaid. Järeldan, et sellel oli suur roll Muistse Vabadusvõitluse kaotamises. Vallutajad olid hea diplomaadid. Nad alistasid liivlase, latgalid ja eestlased ükshaaval, osates ära kasutada ja õhutada nende omavahelisi vastuolusid. Kui suhted naabritega oleksid olnud paremad ja vastupanu oleks esitatud ühise väega, oleks ka Muistse Vabadusvõitluse tulemused võinud olla teistsugused. Eestlastel polnud veel riiki ja sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad. See halvas ühist vastupanu. Kui maakondade vahelised suhted oleksid paremad, oleks õnnestunud koostada ka
kroonikasse ilmumise ajal juba keskealine, olles Turaida (liivi keeles Toreida) vanemana liivlaste olulisimaid juhte. Tema nimi Caupo võib olla germaanipärane mugandus mõnest liivi nimest või ka tuleneda otseselt germaani nimest Jakob, Jacobus, mis talle näiteks ristimisel võidi anda. Kaupo esimene otsene mainimine leiab aset 1200. aastal, kuid on oletatud, et Kaupo võis juba 1191. aastal ristitud saada. Selle aasta all on Henrik oma kroonikas nimetanud ühe haavatud Turaida liivlase ristimist. Teda on hiljem samastatud Kaupoga, kuigi see on suhteliselt kaheldav, sest Henrik, kes hiljem Kaupot korduvalt nimeliselt mainis, tundis teda ilmselt küllaltki hästi ja seega oleks võinud teda juba ristimise puhul Kaupoks nimetada. Siiski on suur osa ajaloolasi leidnud, et Kaupo võidi 1191. aastal ristida ja tema ristijaks hilisemat Eestimaa piiskoppi Theoderichi, kes haavatud liivlase kroonika järgi ka tõepoolest ristis. Kaupo annab oma pojad piiskop Albertile pantvangideks.
Muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Muistne vabadusvõitlus oli üks osa feodaaltsivilisatsiooni ekspensioonist/laienemisest/edasitungist (kaasnes ka ristiusu levik), mis oli ida- ja lõuna- euroopasse (Elbe jõest ida suunas). Peamised elluviijad olid sakslased. See kandis nimetust Tung Itta. Kõigepealt hõivati Läänemere lõunarannik, seejärel idarannik. Mõju Liivi arengule 1143 rajati sakslaste idaretkede väravaks kujunenud Lübecki linn 1186 Hamburgi-Bremeni peapiiskop pühitses liivlase hulgas elanud augustiinlase Meinhardi piiskopiks, kelle ülesandeks sai Liivimaa ristiusule toomine. Algas süstemaatilisem ristiusu levitamine Liivimaal. 1198 toimus lahing Riia all, kus hukkus piiskop Berthold. Algas sõjalise abiga ristiusustamine. 1199 piiskopiks saab Albert, kes hakkab sihikindlalt tegutsema siinsete alade ristiusustamise ja enda kontrolli alla võtmisega 1201 alustati Riia linna ehitamist, kuhu viidi piiskopkonna keskus. Ristiusu põhipunkt
Emad metsa ema, maa ema, mere ema Hiis KESKAEG · 9. -11. Saj viikingite sõjad Baltikumis · 12.saj lõpp: saksa kaupmehed ja kristlikud misjonärid Ristisõja algus ja Baltikumi ristiusku pööramine · 1201 Riia linn (Hansa Liidu liige alates 1282) · 1193 1215 Daugava ja Gauja kaubateed · 1193 1212 sõda liivlase vastu · 1207 1215 sõda seelide ja latgalite vastu · 1219 1290 Kurzeme ja Zemgale vallutamine LÄTI 1180 1227 HENRIKU Liivi, latgali, eesti keel KROONIKA SAULE 1236.a 22.sept LAHING Semaisid ja semgalid Mõõgavendade ardu vastu DURBE 1260.a LAHING Kuralased ja leedulased ordu vastu 13.saj 16.saj · Läti Henriku kroonika 1180 1227
Raikkülas. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed ning põhinesid kaubavahetusele. Naabriteks olid: lõunas liivlase ja latgalid, idas venelased, põhjas soomlased ja karjalased, läänes rootslased ja taanlased. Kaubanduse peamiseks vormiks
annaabi.ee 
