wesenberg-rakvere. Linnade teke tähtsamate teede sõlmpunktid, maaisand andis linnaõiguse, suurim tähtsa. Liivima linn Riia, Jüriöö Ülestõus- 1343-1346, eestlased soovisid kunagi endale kuulnud maid tagasi, Harjumaal, Läänemaal, Saaremaal. Täht. Sündmused: Paides tapeti 4 kuningat, padise kloostris tapeti 28 munka, mässud, ülestõusud. Tulemus: Saksa ordu sai Taani valdused Eestis ka endale 19000 hõbemarga eest. Liivimal väikeriigid: Saksa ordu Liivima haru. Riia piiskopkond, tartu, saare-lääne, kuramaa. Kogu maa mida rajasid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks, läänivaldused. Hiljem olid läänid pärandatavad. Sisepoliitika Saksa ordu ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus, ordu soovis otse paavstile alluda. Välisvaenlased- leedu,venemaa, rootsi. Moskva vürstid ühendasid kuldlordi ülemvõimu alt vabanenud vene vürstkonnad ühtseks riigiks, liites endaga üha uusi alasid. 1478. vallutasid novg
Liivimaa inimesed Jekaterina Puh, Valeria Kussova 10. A klass Rahvaarv · 16. sajandil elas Eestis oletavasti 250 000 300 000 inimest. · Rahvaarvu kasvamist soodustasid sisseränne ja loomulik iive. · Perioodiliselt toimusid epideemiad (1347- 1352 katkuepideemia Euroopas, 1351. Liivimal) ja nälg, mis vähendasid Eesti rahvaarvu. Etnilised rühmad · Liivimaa elanikud jagunesid keeleliselt ja kultuuriliselt mitmeks rühmaks. · Etnilised eestlased elasid Ruhja ja Härgmäe ning lõunapoolsemates piirkondades. · Etnilisi sakslasi oli umbes kümnendik kogu rahvaarvust ning Liivimaale tulid peamiselt kaupmehed, käsitöölised, vaimulikud ja aadlikud. Etnilised rühmad · Liivimaa oli majanduslikult ja kultuurselt
võõrandamatuks omandiks, maaisanda võim kahanes 1523 Martin Lutheri reformatsiooni jutlustajad jõudsid Liivimaale, kogus poolehoidu. Usk põhineb üksnes pühakirjadele 1524 mungad asusid traditsioonilist õpetust kaitsma, rahvale see ei meeldinud ning vallandus vaenulik suhtumine piiskoppide vastu- pildirüüste(tungiti kirkikutesse, purustati pühapilte ja sümboleid) 1535 esimene eestikeelne raamat Wanradti ja Koelli poolt (luterlik katekismus) Meinhard esimene piiskop Liivimal, pidi ristiusustama liivimaa, pani aluse väikesele kogudusele, austati pühakuna Berthold 1196 Meinhardi surma järel piiskopiks saanud tsistertslane, politiseeris misjoni(ravhale ei meeldinud), sai paavstilt volituse korraldada ristisõja liivimaal. Albert 1199 piiskopiks põhitsetud Bremeni toomhärra. Eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, edendas ristisõda liivimaal. Riia linna ehitamine 1201. a.Läänistas maid
eestlastest linnaelanikkonna saksastumisega, sest seda protsessi on raske jälgida ja kindlaks teha. Sellel puhul tuleb abiks nimede lingvistiline analüüs. Kuigi eestlased ei omanud linnas poliitilist ja majanduslikku mõjuvõimu, poleks linn ilma nendeta hakkama saanud. Eestlastel olid linnaelus omas funktsioonid, mis leiavad järgnevalt käsitlemist. Segaduse vältimiseks on kasutatud mõistet maarahvas. See on ainuõige termin defineerimaks põlisrahvast Vana-Liivimal kahel põhjusel. Esiteks ei olnud välja kujunenud sellist rahvust nagu eestlased, selle uusaegses (eestlaste puhul 19. sajandi II poole kontekstis) konsolideeritud riigirahvuse kontekstis, mida me tänapäeval mõistame rahvuse all. Lisaks elas tänapäeva Eesti ja Põhja-Läti aladel palju erinevaid etnoseid, näiteks vadjalasi, ja seega ei oleks õige kasutada põlisrahvuste mainimise puhul eestlaste, kui tänapäeval väljakujunenud kultuurrahva definitsiooni.
laiendada. Tema ajal oli vast ordu kõige tugevam. 1422 aastal tuli kokku esimene Vana-liivimaa maapäev,kus olid esindatud kõik maahärrad. Nende korraldamine muutus traditsiooniks. Need jäid hambututeks, sest nendel päevadel sai otsuseid langetada vaid ühehäälselt, ainult maapäevade abil ei olnud võimalik kõiki vaene maha maata ja üksmeelt saavutada. Algas Vana-liivimaa konfedaratsiooni värk. .Samal ajal tuli vana-liivimal tegemist teha välisnaabritega, leedut lõunas ja vene vürsti riike idas. 13-14 saj oli nende välissuhete kujundamisel aktiivsemaks pooleks vana-liivimaa riigid. Leedulased olid ikka paganad. 13 saj -14 saj algus, vastastikused sõjakäigud, ordu oli aktiivsem aga ei pruukind olla edukam. Samas need vastastikused sõjakäigu ei muutnud midagi poliiitlises korralduses. Mõlematel pooltel. 1242 aastal sõjakäik ida poole, vastastikused röövkäigud, poliitilisi tagajärgi
aasta kapitulatsioonides nähakse ette, et ka hariduselu tuleb säilitada ja luua uus rahvakoolide võrgustik. 1711. aastal olevat Peeter I andnud ka vastavad korraldused. Esialgu Peeter I tõsiselt tundis ka huvi siin olnud rahvakoolide 40 võrgustiku vastu, et kantida seda edasi Venemaale, kus ilmalikku haridust sel ajal üldse polnud. Vaikselt hakkab meil rahvakooli võrgustik kosuma. 1713. aastal viiakse Liivimal ja Eestimaal 1715. läbi kirikuvisitatsioon. Vaadatakse eelkõige kiriku ja koolide olukorda. Milline see pilt oli? Üldine olukord oli masendav. Ida-Harjumaal ja Järvamaal polnud ühtegi kooli, Lääne- Harjumaal, Viru- ja Läänemaal alles üksikud koolid. Nendes õpetavad endised Forseliuse õpilased. Liivimaal oli olukord parem. Ei olnud massilist koolide puudumist, mis ei tähenda, et Liivimaa oleks hästi kaetud olnud. Rannu, Nõo, Otepää,
annaabi.ee 
