Eesti siseveekogud on järved, jõed, sood ja põhjavesi. Soomelahe vesikond · Narva jõgi, Purtse jõgi, Pada jõgi, Kunda jõgi, Loobu jõgi, Valgejõgi, Jägalajõgi, Pirita jõgi, Keila jõgi · Paepank, kõik jõed on kärestike ning koskede rohked. · Saavad peaaegu kõik alguse Pandivere kõrgustikust. · Kõik voolavad üle ja läbi paepinnase ning nendel on palju karstivorme. Väinamere ja Liivilahe veiskond: · Tasandikulised, laisa vooluga, loogelised ja neil on palju lisajõgesid (lõppeb deltaga). · Pärnu jõgi, Sauga jõgi, Reiu jõgi, Koiva jõgi. Peipsijärve ja Narva jõe vesikond · LÕUNAPOOLSED JÕED · Saavad alguse kõrgustikelt. Ülemjooks kiirevooluga, kulutavad palju orgusid ning taevaskodasid. Alamjooksul muutuvad laiemaks ja väiksema voolu kiirusega jõgedeks. · Võhandu , Piusa, Ahja
13 Mis on saar Väiksem maismaa osa, mida ümbritseb igast küljest vesi. 14 Nimeta läänemere suuremaid saari (4) Gotland, Öland, Saaremaa, Hiiumaa 15 Nimeta Eesti saari (10) Vormsi, Muhu, Kihnu, Ruhnu, Naissaar, Vilsandi, Pakri, Osmussaar, Aegna, Prangli. 16 Mis on Väinameri? Soome lahe ja Liivilahe vaheline ala 17 Mis on väin? Kitsas veeala, mis ühendab omavahel mere osi, lahutab aga maismaa osi 9.2 Rannik 1 Mis on rannajoon? Maismaa ja mere vaheline piir 2 Mis on rand? Rannajoonest maismaa poole jääv ala 3 Mis on rannik? Hõlmab ranna koos selle naabruses oleva merega
kehamass vähenenud 20 aasta jooksul PROBLEEM · Kalastussuremus on kõrge ja madala kudekarja biomassi tõttu loetakse ICES poolt piirkondi 25-29 + Soome laht (32) riskitsooniks, tagamaks räimevaru kiiremat taastootmist · Kilu ja räime noorjärgud on püügis nn segakoondistena, seetõttu toimib noore räime väljapüük kilu kaaspüügina põhjustades varjatud kalastussuremuse 3 Liivilahe räim Arvukas!!! Ja põlvkonnad on varieeruvamad, sõltudes 1) talve karmusest 2) kevadisest zooplanktoni arvukusest · Arvukus on praegu 2 x suurem kui 1980ndatel · Liivi lahe räim on kohalik populatsioon, avamerest kudema saabuvaid isendeid on ca 5 %. · Varude säilitamiseks on rida püügipiiranguid Kilu · Pelaagiline parvekala · Kõrge viljakus keskkonna tingimused põlvkondade tugevus · Sigimise iseärasuseks on koelmualade
Avastatud peitleide hulgaliselt, haudades ka rohkesti relvi.Kellega võideldi ja kuidas ja mis eesmärkidel on jäetud vastuseta, kirjalikud allikad sellest ei räägi. Võib tuua esile 2 olulisemat vaidlus teemat: 1)Seeborg-Jürpils-ehk merelinn, paikneb Kuramaa läänerannikul praeguse Grobina linna lähistel,650 asustati ja kasutuseke umbes 800. Viikingite ülemvõim läti aladel. Suured jõed, said liikuda sisemaale , tee idamaadesse edasi. Väina jõe ja Leolupe jõgi liivilahe rannikult leedulaste aladele.Tulenenud viikingid kehtestasid toonase kuramaa üle poliitilise ja kaubandusliku ülemvõimu.. Sõjalis tugipunkt, olulised sõjaretked läti hõimude vastu , andmaid ja maksud.Tõestusi on otsitud skandinaavia saagadest kus märgitakse seda Seeborgi.Kaubanduskeskus, vahepeatus.umbes aastal 800 läks tagasi lätlaste kätte. 2) väitlus puudutab läti ida-alasid-Venemaal kindel veendumus et läti ida alad oli asustatud vene hõimude
annaabi.ee 
