Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"liivastele" - 5 õppematerjali

PÜSILILLED
150
pdf

PÜSILILLED

`Pinwheel Dark Red`, 'Pinwheel White' · Kõrgus 10-25 cm. · Õitseb aprill-mai. Õievärvus oleneb sordist. Peale õitsemist on õied pikkade karvaste seemnetuttidega. · Kuivem muld. · Ei talu liigniiskust. Harilik kukehari Sedum acre Harilik kukehari Sedum acre · Kõrgus 5-10 cm. · Kollased õied. Õitseb juuni kuni juuli. · Kuivem aiamuld või liivmuld. · Ei talu liigniiskust ja varju! Sobib haljastuseks liivastele aladele ja katuseaedadele. Harilik kukesaba Lythrum salicaria Harilik kukesaba Lythrum salicaria · Kõrgus 30-60 cm. · Õitseb juulis ja augustis. Püstised punakas- roosad õisikud. · Varred ja lehed karvased. · Niiskem muld. Ei talu põuda, kuid võib kasvada liigniiskes kasvukohas. · Sobib kaldataimeks. Peale õitsemist lõika taim tagasi, kuu aja pärast õitseb taim uuesti. Harilik leviisia Lewisia cotyledon Harilik leviisia

Botaanika → Rohttaimed
32 allalaadimist
Püsikute õppematerjal
44
pdf

Püsikute õppematerjal

cm, padjandiline, hõbedane, maapinda kattev, väga talvekindel ja vähenõudlik mulla suhtes. Laisa aedniku taim. Inglise keeles snow-in-summer. Kasvukoht ­täispäikeseline, kasvab aastaid samal kohal. Pinnas kuiv, liivane, toitainevaene, taim armastab lupja. Lehed hõbevalged, karvased. Padjandid kevadest-sügiseni, õied puhasvalged, õitseb mai lõpust juuni lõpuni Istutada kiviktaimlasse, kuivmüüridele, astangutele, kaldpindadele, ääristaimeks, terrassidele, liivastele pindadele pinnakatteks 6-9 taime m2. Paljundamine jagamise teel, püsikute ja seemnetega. Sorte palju ,,Silberteepich" https://www.google.ee/imgres?imgurl=https://upload.wikime dia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5a/Cerastium_tomento sum_a1.jpg/1200px-Cerastium_tomentosum_ Männas-neiusilm

Botaanika → Lillekasvatus
27 allalaadimist
Loomade areng evolutsioonis
18
doc

Loomade areng evolutsioonis

vaalad, kes arenesid Eotseeni jooksul lihasöövatest maismaaimetajatest ja muutusid suurteks merekiskjateks. Vaaladega ühinesid hiiglasuured haid, kes asendasid Mesosoikumi meredes elanud roomajatest "merekoletisi". Mereline ökosüsteem arenes Paleogeeni vältel kiiresti, sisaldades täiesti uusi eluvorme ookeanide äärtel. Meresiilikud, liivadollarid, kes olid suutelised elama liivastel mererandadel, arenesid kiiresti oma küpsisekujulistest esivanematest. Liivastele randadele tungisid ka uut sorti karbid. Mõlemad uued grupid asustasid randa edukalt, kuna nad suutsid kiiresti liiva kaevuda peale väljauhtumist. Uustulnukad ookeanide elustikus olid pingviinid, grupp ujuvaid linde Eotseeni algusest ja loivaliste selts, kuhu kuuluvad morsad, hülged ja merelõvid. Arvatakse, et loivalised ilmusid juba enne Neogeeni ajastu algust, kuigi fossiilsed leiud puuduvad. Vara-Paleogeeni maismaa- ja mageveeloomad

Botaanika → Taime- ja loomafüsioloogia
56 allalaadimist
Okaspuude luhikonspekt 2012
50
pdf

Okaspuude luhikonspekt 2012

puistute pindalast. Vähem leiab männimetsi Jõgeva- ja Tartumaal (vastavalt 23% ja 25%). Harilik mänd oli kase kõrval üks esimesi puuliike, mis pärast mandrijää taandumist (10 000-11 000 aastat tagasi) osales meie metsakoosluste kujunemisel. Ulatuslikum levik algas 9000 aasta eest, millele lõi soodsa eeltingimise Antsülusjärve transgressioonist tingitud põhjaveetaseme tõus. Samal ajal hakkasid levima ka (eriti sisemaal) laialehised puud ning mänd tõrjuti liivastele aladele. Kliima jahenemine ligikaudu 4000 aasta eest tõi kaasa kuusemetsade pealetungi ja laialaehiste puuliikide vähenemise. Männimetsade mõningane uus laienemine algas ligikaudu 3000 aasta eest ja sõltub tänapäeval eelkõige inimese kaasabist. Mänd on suuteline kasvama väga erinevates tingimustes. Sageli kasvab ta puhtpuistuna, eeskätt kuivematel liivmuldadel, looaladel, rabades. Segapuistus on ta kaaslaseks tavaliselt kuusk või kask. Peamiselt

Metsandus → Dendrofüsioloogia
55 allalaadimist
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Facho ja Pico do Castelo-le. Kaevandus, kust on pärit colunas prismàticas on tuntud kui Piano. Roni üles ja imetle panoraamvaadet linnale! Fonte da Areia Naturaalsed kevaded on tähtsad saarel, mille veevarud on limiteeritud. Kevadveed on kõige maitsvamad veed, mida kasutatakse ka meditsiinis. Saare elanikud peavad seda kevadet pühaks isegi tänapäeval. Fonte da Areias ei voola vesi nagu vanasti, kuid tuul on oma jälje jätnud liivastele kividele, moodustades vaimustavaid uuristusi. Sa võid jõuda kevadeni, minnes mööda teed, mis jääb Camacha-st läände, mere poole. Ponta da Calheta Kõige parem moodus Porto Santo randa nautida on teha jalutuskäik linnast kuni Ponta da Calhetani, kuulata mere mahedat kohinat ja nautida selle ilu, oodates õhtu saabumist, mil päike laskub merepinnale, otsekui suudleks veepinda, mis on ümbritsetud kuldse liivaga. Zimbralinho

Geograafia → Geograafia
41 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun