5.Loeng (9.märts 2009) EKSOGEENSED protsessid: Protsessid, mis on seotud maakoore ja Maa väliste sfääride vastastikuse mõjuga. Nt: kivimite murenemine; tuule, voolava vee ja jää geoloogiline tegevu; lainete tegevus rannikiul jne... 1. Kulutus, purustus (liustik) 2. Transport (tuule kanne) 3. Akumulatsioon, settimine Mida pikem transport seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kujunevad setted: Liiv, kruus, liivasavi, saviliiv, mudad, turvas jne.. Diagenees- selle käigus kujunevad pehmetest pudedatest setetest settekivikid. Toimub osakeste liitumine, väheneb pooride maht, iseloomulik hapniku vajak. Mineraalide ümberkristalliseerumine. Setetest settekivimid: kruusast konglomeraat, liivast liivakivi, lubimudadest lubjakvid. Murenemine- kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismine mehhaanilsel ja keemili8sel toimel. Murenemise tulemusel võib
metsastunud, kuid märgatavalt vaheldusrikkam. Tori valla üldpindalaks on 281 km2, mis moodustab 5,87 % Pärnumaast. Territooriumist 43 % on metsamaad, 19 % sood ja rabad ning 38 % põllumaad. Tori valla territooriumile jääb 20 küla ja 1 alevik (Tori). Tori vallas elab 2581 elanikku. Põllumajandusega tegelemiseks on Pärnumaal seoses mere lähedusega suhteliselt soodne ilmastik, kuid maaviljakus on allpool vabariigi keskmist. Muldadest on valdavaks rasked liivasavi- ja savimullad, mis nõuavad taimekasvatajalt õigeaegset ning kiiret maaharimist ja külvi. Joonis1. Piirkonna asukohaskeem Joonis2. Vaatlusaluse piirkonna biotoopide skeem 2. Peamised esinevad biotoobid Peale kolme põhilise biotoobi, võib vaatlusaluses piirkonnas veel ära nimetada karjamaa ning kartulipõllu. Kõrsa raba Minu vaatlusalune piirkond asub Kõrsa rabas, Sindist idas, Reiu ja Taali metsakonna alal
1. Liivakõrb suured liivaluited, barhaanid. 2. Kivikõrb kaetud kividega. 3. Soolakõrb soolane. 4. Savikõrb raske lõimimisega muld, muutlik veereziim (kevadel liigniiske, suvel kuiv, pinnas koorikuline), kõva pragunenud pind. 5. Lössikõrb (peen, tolmjas liivsavi) lopsakas taimestik kevadel. Lühieataimed kasvavad, õitsevad ja viljuvad umbes kuu aja jooksul. Oaas on kõrbesaar, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Löss on peen, tolmjas liivasavi (seda on palju Hiinas). Takõrr on kõrbe pinnas, mis moodustab kooriku (savipinnas). Samuum on liivatorm Sahara kõrbes. Soolakud on kõrge soolasisaldusega madalad nõod. Soolajärv on soolase veega järv. Hammada on kivikõrb Saharas. Erg on liivakõrb Saharas. Vadid on kõrbe ajutised jõed, mis enamiku ajast on kuivanud. Sukulendid on paksud, lihakate lehtede ja vartega taimed. 1/3 kogu maismaast on kõrb (nii troopilised, kui külmakõrbed). Dromedar on üksküürkaamel
Tatar – Soojust armastav taim, mille seemned alustavad idanemist 7-8°C juures. Tatra kasvuaeg on sõltuvalt sordist 60…120 päeva. Harilik hernes – Liblikõieline sammasjuurtega rohttaim. Vars on tal õõnes, kergelt neiljakandliline ning varre pikkus sõltub sordist. Hernele ei sobi liigniisked ja õhuvaesed mullad. Soodsaimad 3 kasvukohad on liivasavi või saviliiva mullad. Kasvatatakse enne ja peale teravilja. Talle sobivad kõik mullaharimisviisid. Kultiveerida tuleb põld 6-10cm sügavuselt. Idanemistemperatuur 1-2 °C. Hernele sobivad hästi madala lämmastikusisaldusega väetised. Väetised võiksid sisaldada mikroelemente. Herne kahjurid on hernekärsakas, hernemähkur, lehetäi ja herneripslased. Haigused on jahukaste, hahkhallitus ja närbumistõbi. Põlduba – Püstine kuni 2m kõrgune taim, mille juured ulatuvad 90cm sügavuseni
Kuival ajal kattub savimuld koorikuga. Optimaalne harimisaeg on väga lühike. Sõrmeproov Võtame mulda, paneme väikesesse kaussi ja niisutame nii et vesi ei hakkaks vastu läikima (ei muutuks plastiliseks). Siis võtame mulla kätte ja proovime teha kuulikest. - kui kuulikest teha ei saa on tegemist liivaga - kui saab kuulikese aga 3 mm paksust nööri mitte on saviliiv - kui saa 3 mm paksuse nööri aga murdmisel kohe murdub- ( kerge) liivasavi - kui saab painutada peaaegu rõngasse aga ikkagi murdus-liivsavi 2 - kui saab painutada rõngasse aga tekkisid mõrad- liivsavi3 - kui saab rõnga ja mõrasid ei teki on savi. 9. Orgaanilise aine muundumised mullas. · Mulla pinnale ja mulda ladestunud taimejäänused alluvad mitmesugustele muutustele. Lõpuks võib orgaaniline aine laguneda lihtsateks ühenditeks (CO2, H2O ja mineraalsoolad). Eralduva süsihappegaasi hulga järgi mõõdetakse tavaliselt orgaanilise aine lagunemise kiirust.
annaabi.ee 
