Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"liivaploki" - 4 õppematerjali

Egiptus
23
ppt

Egiptus

puidust majades, siis hauakambrid tehti millegist püsivamast ­ kivist. Varasem üliku haudehitis oli piklik kastitaoline mastaba. U 2650. a eKr ehitas arhitekt Imothep esimese astmikpüramiidi vaarao Dzoserile. PÜRAMIIDID Kõige monumentaalsemad püramiidid ehitati 26.saj eKr Kairo lähedale Giza väljale. Neist vanim ja suurim on vaarao Hufu ehk kreeka keeles Cheopsi püramiid. CHEOPSI PÜRAMIID kõrgus 146m küljepikkus 232m üle 2300 liivaploki Ühe liivaploki kaal on keskmiselt 2,5 tonni. TEMPLID Pühalikkust ja aukartust sisendas templisse minejale juba sfinkside allee, mis võis olla kuni 2km pikk. Sfinks ­ Lõvi keha, vaarao nägu (enamasti). Polüoon ­ Sissepääsu ehtiv kahe torniga väravaehitis. Templite uhkeim arhitektuuriline element on sammas. KUJUTAV KUNST Hauakambrite seinad olid täis joonistatud seiku üliku või vaarao elust. Mida tähtsam oli isik, keda joonistati, seda rohkem jälgiti kaanoneid(reegleid).

Ajalugu → Ajalugu
26 allalaadimist
Hauakambrid Egiptuses
5
doc

Hauakambrid Egiptuses

püramiide, mis mõjusid nagu taevatrepid. Alguses oli hauakambriks mastaba, hiljem astmik-püramiid. Püramiidid tehti kivist. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemine. Vaaraod maeti püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja. Pojad pärisid isadelt ameti. Kõige monumentaalsem on Cheopsi püramiid, mille kõrgus on kõrgus 146m küljepikkus 232m üle 2300 liivaploki Ühe liivaploki kaal on keskmiselt 2,5 tonni. Egiptuse esimesed vaaraod maeti Abydose surnuaeda (Lõuna-Egiptuses). Sinna ehitasid kuninglikud ehitusmeistrid maa-aluseid hauakambreid, mida katsid suured madalad risttahuka kujulised mudatellistest ehitised. Arheoloogid nimetavad selliseid ehitisi mastabadeks, sest need näevad välja, nagu madalad istepingid ehk mastabad, mida on leitud mõnedes Egiptuse koduõuedes. Mastaba ühes küljes oli niöö, kus toimusid ohverdamis rituaalid. Tihti

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
4 allalaadimist
Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuriline pärand
5
doc

Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuriline pärand

seiklusrohkele elule. 5. Arhitektuur: a. Materjaliks kivi, mille sünnimaaks Egiptust peetakse. b. Hauakambrid: · Mastaba ­ varasem üliku hauaehitis (piklik längusküljeline kast). · Astmik püramiidid vaaraole (u 2650 eKr) 6X mastaba. · Suurpüramiidid (2500 eKr) Kairo lähedal Giza väljal ­ suurim ja vanim Cheops'i püramiid (146m kõrge, üle 2,3 miljoni liivaploki, millest igaüks kaalus 2,5 tunni). · Hiljem vaarao kaljuhauad peidetud sissepääsuga. · Püramiid, kui ainus säilinud maailmaime. c. Templid: · Ees sfinkside allee ­ kivist lamavad inimnäoline lõvikuju. · 2 torniga värav. · Obeliskid ­ kivisambad jumala taevast alla laskumiseks. · Lahtine sammastikuga õu. · Sammassaal ülikutele. · Pühamu preestritele.

Ajalugu → Ajalugu
72 allalaadimist
Egiptus-Mesopotaamia-konspekt
14
doc

Egiptus, Mesopotaamia (konspekt)

seiklusrohkele elule. 5. Arhitektuur: a. Materjaliks kivi, mille sünnimaaks Egiptust peetakse. b. Hauakambrid: · Mastaba ­ varasem üliku hauaehitis (piklik längusküljeline kast). · Astmik püramiidid vaaraole (u 2650 eKr) 6X mastaba. · Suurpüramiidid (2500 eKr) Kairo lähedal Giza väljal ­ suurim ja vanim Cheops'i püramiid (146m kõrge, üle 2,3 miljoni liivaploki, millest igaüks kaalus 2,5 tunni). · Hiljem vaarao kaljuhauad peidetud sissepääsuga. · Püramiid, kui ainus säilinud maailmaime. c. Templid: · Ees sfinkside allee ­ kivist lamavad inimnäoline lõvikuju. · 2 torniga värav. · Obeliskid ­ kivisambad jumala taevast alla laskumiseks. · Lahtine sammastikuga õu. · Sammassaal ülikutele. · Pühamu preestritele.

Ajalugu → Ajalugu
372 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun