2. MILLISEL KAHEL KUJUL ESINEB VABA VESI PINNASES? KIRJELDADA VASTAVAID PROTSESSE. Vabavesi esineb pinnases gravitatsiooni- ja kapillaarveena. Gravitatsioonivesi on pinnasevesi kõige harilikumal kujul. Tema liikumine pinnases on tingitud gravitatsioonijõust. Kapillaarvesi asetseb gravitatsiooniveest kõrgemal ja täidab pinnase poorid kas osaliselt või täielikult, püsides seal kapillaarjõudude mõjul. Kapillaarvee tõus liivapinnastes on vaid mõnikümmend sentimeetrit, savipinnastes võib kapillaarvesi tõusta nelja meetrini. Kapillarvesi imendub ka ehitusmaterjalidesse (enamikku nendest) kui need pole kaitstud niiskuse vastu. Näiteks silikaattellistest seina mööda tõuseb kapillaarniiskus ühe korruse kõrguse võrra, põhjustades elukeskkonna niiskumise. 3. REASTADA KAPILLAARTÕUSU KÕRGUSE SUURENEMISE SUUNAS: LIIV, KRUUS, SAVI. KUS ON OLULINE? Kapillaartõus: kruusal 0,04 ... 0,06m jämeliival 0,12...0,18
asetusega(rattad mõlemal teljel liiguvad samades jälgedes) või malekorras asetusega(tagatelje rattad asetsevad esitelje rataste vahekohtades). Kummide elastsuse tõttu on pinnas kauem koormuse all ning koormus jaotub pinnal ja pinnase sees ühtlasemalt ja ei olene töökäikude arvust. o Silerullid- saab pinnast tihendada 10-15 cm sügavuselt. Sobiv kasutada nii sidus kui ka liivapinnastes. Tihendamissügavus on väike ja tihendada tuleb vähemalt 6-8 korda. Kasutatakse enamasti viimistlustöödel sileda ja ühtlase pinna saamisel. Metalltrummel pöörleb ümber haarvale raamile paigaldatud teljel. Raamil on tiisel ja veoaas. Raamile kinnitub veel ka rullipuhastus kaap. Massi suurendamiseks saab rulli trumlit läbi otsaluukide täita ballastiga. Ühe roomiktraktori haakes võib olla mitu rulli.
Kilevee paksust mõõdetakse mikronikümnendikega. Kui see ületab 0,5 mikromeetrit, tekib vaba vesi. V a b a v e s i esineb pinnases gravitatsiooni- ja kapillaarveena. Gravitatsioonivesi on pinnasevesi kõige harilikumal kujul. Tema liikumine pinnases on tingitud gravitatsioonijõust. Kapillaarvesi asetseb gravitatsiooniveest kõrgemal ja täidab pinnase poorid kas osaliselt või täielikult, püsides seal kapillaarjõudude mõjul. Kapillaarvee tõus liivapinnastes on vaid mõnikümmend sentimeetrit, savipinnastes võib kapillaarvesi tõusta nelja meetrini. Kapillarvesi imendub ka ehitusmaterjalidesse (enamikku nendest) kui need pole kaitstud niiskuse vastu. Näiteks silikaattellistest seina mööda tõuseb kapillaarniiskus ühe korruse kõrguse võrra, põhjustades elukeskkonna niiskumise. Pinnase struktuur. Pinnase struktuuri all mõistetakse pinnaseosakeste vastastikust asetust ja teradevaheliste sidemete iseloomu
valik mis tagab minimaalse kordade arvuga suurema paksusega kihi tihendamise. Rullid sobivad nii sidusate kui ka vähesidusate pinnaste tihendamiseks. On enamlevinud lihtsad, kuid samaaegselt efektiivsed, tootlikud ja ökonoomsed seadmed. Sõltub pindalast- suured pinnad tehakse rullidega, ligipääsevusest,tulemuse vajalikkusest jne Siledate valtsrullidega (Joonis 2) saab pinnast tihendada 10...15 (25) cm sügavuselt. Sobib kasutada nii sidus kui ka liivapinnastes. On lihtsad ekspluateerida. Nende efektiivsus on väiksem kui teist tüüpi rullidel, sest tihendamissügavus on väike ja tihendada tuleb vähemalt 6...8 korda. Seetõttu kasutatakse neid enamasti viimistlustöödel sileda ja ühtlase pinna saamisel. Hammasrullid. Summaarne toetuspind on kuni 4..5% silindri pinnast mille moodustavad nukkide tipud. Kasutatakse nii sidusate ja tükiliste pinnaste tihendamiseks kuni 0,5 m sügavuselt
annaabi.ee 
