Suurem osa elumaju oli puust. Küll aga arenes sel perioodil välja kivilinnus. Romaani stiilile on ehk kõige iseloomulikum 10.sajandil Prantsusmaa aladel välja kujunenud tornlinnus, mida Prantsusmaal nimetati donjon, Saksamaal bergfried. Tornlinnused olid kas ümmarguse, neli- või hulknurkse põhiplaaniga, ülemistel korrustel eluruumid. Varaste tornlinnuste puuduseks olid puidust vahelaed. Romaani ajastul oli puu kõrval põhiliseks ehitusmaterjaliks kivi, mitmed lubja- ja liivakivisordid, tuff, Itaalias ka mitmevärviline marmor. Sein laoti suurtest ebakorrapärastest kiviplokkidest, tihendati väiksemate kivide või tellistega ning vooderdati õhukeste ühtlaste kividega, mis imiteerisid korrapärast laotist. Kasutati ka tugevasti põletatud tellist. Katus kaeti katusekividega. Kõige silmapaistvamad olid ehitusmeistrite saavutused Prantsusmaal, kus tekkis üle kümne erineva koolkonna. Siin
piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. Ajastu ehitusmälestisi: Cluny abtkonnakirik Prantsusmaal (11. saj.) San Miniato al Monte Firenzes (11.saj) Pisa katedraal ja kellatorn Itaalias (11.-14. saj) Ehitustüübid: basiilika, kodakirik, tsentraalehitised, kindlusehitised, tornid, kloostrid. Ehitusmaterjalid: kivi, mitmed liivakivisordid, tuff, marmor, põletatud tellis. Ehitustehnika: masiivsed seinad, ümarkaared, piilarid, silinder- ja ristvõlvid. 10. GOOTI ARHITEKTUUR Gooti stiili tekkimine 12. sajandi II poolel oli otseselt seotud sel ajal Euroopa majanduses ja ühiskondlikus mõtteviisis toimunud muudatustega. Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja
Sellele aitasid kaasa ka 11.–13. saj toimunud ristisõjad. Kaubavahetuse areng soodustas omakorda kiiret linnade tekkimist. Kõige kiiremini linnastusid Madalmaad ja Põhja-Itaalia, kus uued linnad tekkisid Rooma-aegsete linnade kohale või piiskopilosside ja kloostrite juurde. Romaani ajastul hakkasid Euroopas välja kujunema rahvused ja rahvusriikide piirid. Ehitustüübid: basiilika, kodakirik, tsentraalehitised kindlusehitised, tornid, kloostrid. Ehitusmaterjalid: kivi, mitmed liivakivisordid, tuff, marmor, põletatud tellis. Ehitustehnika: massiivsed seinad, ümarkaared, piilarid, silinder- ja ristvõlvid. Kunstis oli juhtiv osa arhitektuuril, milles peatähelepanu oli pööratud sakraalehitustele. Romaani stiilis valminud ehitiste peamiseks tunnuseks on horisontaaljoon ja ümarkaar, mida kasutati nii konstruktsioonis kui ka dekoorimotiivina. Müürid-seinad olid massiivsed ja monumentaalsed, üksikvormid mõjuvad üldkompositsioonis iseseisvatena
Suurem osa elumaju oli puust. Küll aga arenes sel perioodil välja kivilinnus. Romaani stiilile on ehk kõige iseloomulikum 10.sajandil Prantsusmaa aladel välja kujunenud tornlinnus, mida Prantsusmaal nimetati donjon, Saksamaal bergfried. Tornlinnused olid kas ümmarguse, neli- või hulknurkse põhiplaaniga, ülemistel korrustel eluruumid. Varaste tornlinnuste puuduseks olid puidust vahelaed. Romaani ajastul oli puu kõrval põhiliseks ehitusmaterjaliks kivi, mitmed lubja- ja liivakivisordid, tuff, Itaalias ka mitmevärviline marmor. Sein laoti suurtest ebakorrapärastest 45 kiviplokkidest, tihendati väiksemate kivide või tellistega ning vooderdati õhukeste ühtlaste kividega, mis imiteerisid korrapärast laotist. Kasutati ka tugevasti põletatud tellist .Katus kaeti katusekividega. ROMAANI ARHITEKTUUR SAKSAMAAL
annaabi.ee 
