klaasiajalugu. 3 aastat hiljem sai temast Eesti Kunstnike Liidu liige. 1984.-1993. aastatel oli ERKI keraamika ja klaasikunsti kateedri juhataja. 2002-2004. aastani töötas Tallinna klaasivabrikus Skankristall As-is peakunstnikuna. 2003-st aastast on Maie-Ann Raun olnud Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor. 2006.a asutas koos K. ja E. Vaikrega Järvakandis Klaasistuudio OÜ. Kõigi nende aastate jooksul on ta teinud palju klaasitöid nagu Liivakellad, Flöödid, Õhtu, Öö ja päev, Sõsarad, Sõõrid, Veesilm, Jääsilm, Hetk, Õis, Victoria, Johann Kunckel, Tervist!, Rubiin, Sulps, Keeris, Johannes, Roheline Jõemaa, Lained, Voolav Klaasijõgi. Enim meeldis mulle Järvakandi Klaasimuuseumis eksponeeritud töödest 1979.a valminud pokaalid Sõsarad. Nende pokaalide juures kasutati värvusetut ja punast klaasi. Klaas on vormi puhutud ja seejärel kuumalt liidetud
Kõige efektiivsem on loomuliku valgustust kasutamine või luminofoorvalgustus. Massaazi ruum peab kindlasti olema ventileeritav. Ruum mis on mõeldatud massaaži jaoks, peab olema nõuetekohaselt varustatud. Seal peab olema valamu koos sooja ja külma veega, seep, rätik, peegel, tool, laud, karahvin joogiveega, klaasid, samuti ekraan ja kapp. Väike apteek peab ka olema (antiseptik, sidemed, vatt, kleeplint, vesinikperoksiid, 3% ammoniaagi vesilahus, palderjan, pintsetid, käärid, liivakellad 3, 5,10, 25 minutit). Samuti on soovitav et massaaži toa lähedal oleks wc ja dušš. Massaazilaud. Esiteks, peamine massaazilaua sihtülesanne - on tihedalt, ilma kiigu seista jaladel, et isik, kellele tehakse massaaži, ei tunneks ebamugavust ja stressi, ja sel ajal spetsialistil ei oleks vaja korrigeerita oma liigutused keerutava laua alla ja ei muretseks, kui kaua säilitavad kinnitusvahendid . Puudulikku kliendi leevendamise ja massööri ülepingutamise tõttu massaazi
järgi. Sellise süsteemi järgi olid ühikud eri aastaaegadel erineva pikkusega. Egiptuses ja Babüloonias võeti esmakordselt kasutusele veekellad, kus aega mõõdeti vee anumast välja või anumasse sisse voolamisega - sellest on tulnud ka ütlus "Aeg voolab". Veekella skaala jaotati 24 osaks ning sellega hakati mõõtma ööpäeva pikkust. Seda kella kutsuti klepsüdraks. Hiljem on tehtud ka taskuveekelli. Keskajal tulid kasutusele liivakellad, nendega sai mõõta isegi veerandtunde ning minuteid. (Sellest räägid eraldi peatükis) Rataskellad võeti kasutusele 1500 aasta paiku, mida käivitati pommide ja vedrudega. Nende kelladega oli võimalik mõõta sekundeid. Elektrikellad võeti kasutusele 19.sajandi lõpus. Kvartskellad võeti kasutusele 20.sajandi esimeses veerandis. Elektriliselt võnkuma pandud kvartskell säilitab suure täpsusega võnkesageduse. See kell eksib ühe sekundi 30 aasta kohta.
Päikesekellal oli veelgi puudusi, näiteks ei saanud seda kasutada pilves ilmaga või öösel. • Egiptuses ja Babüloonias võeti ca 1000 a. e.m.a. kasutusele veekellad, kus aega võrreldi vee anumasse voolamise (või väljavoolamise) kiirusega. Siit ka termin: aeg voolab. Neil jagati skaala juba 212 osaks, st hakati mõõtma ööpäeva pikkust. Veekella nimetus oli klepsüdra. Hiljem tehti ka taskuveekelli. • Keskajal tulid kasutusele liivakellad. Nendega mõõdeti juba veerandtunde ja isegi minuteid. • Edasi tulid rataskellad (võeti kasutusele 500.a. paiku), mida käivitati pommide ja vedrudega. Nendega sai juba mõõta minuti osasid, sekundeid. Elektrikellad võeti kasutusele 19. sajandi lõpus. Kvartskellad võeti kasutusele 20. sajandi 30-il aastail. Elektriliselt võnkuma pandud kvartskristall säilitab suure täpsusega võnkesageduse. Kvartskell eksib 1 sekundi 30 aasta kohta
Päikesekellal oli veelgi puudusi, näiteks ei saanud seda kasutada pilves ilmaga või öösel. · Egiptuses ja Babüloonias võeti ca 1000 a. e.m.a. kasutusele veekellad, kus aega võrreldi vee anumasse voolamise (või väljavoolamise) kiirusega. Siit ka termin: aeg voolab. Neil jagati skaala juba 212 osaks, st hakati mõõtma ööpäeva pikkust. Veekella nimetus oli klepsüdra. Hiljem tehti ka taskuveekelli. · Keskajal tulid kasutusele liivakellad. Nendega mõõdeti juba veerandtunde ja isegi minuteid. · Edasi tulid rataskellad (võeti kasutusele 500.a. paiku), mida käivitati pommide ja vedrudega. Nendega sai juba mõõta minuti osasid, sekundeid. Elektrikellad võeti kasutusele 19. sajandi lõpus. Kvartskellad võeti kasutusele 20. sajandi 30-il aastail. Elektriliselt võnkuma pandud kvartskristall säilitab suure täpsusega võnkesageduse. Kvartskell eksib 1 sekundi 30 aasta kohta
Nagu olustikumaal puhkes õitsele korraga mitmes eri paigas ja moodustas mitmeid kohalikke koolkondi, nii on ka hollandi natüürmordid tugeva lokaalse eripäraga. Haarlemis levisid näiteks eriti laialdaselt natüürmordid mitmesuguste klaaside ja pokaalidega, Haagis maaliti meeleldi kalu, Utrechtis oli populaarne lillemaal, ülikoolilinn Leiden eelistas natüürmorte raamatutega, millega sageli segunesid maisele kaduvusele vihjavad sümbolid nagu pealuud ja liivakellad. Natüürmorte loovate meistrite kunstiline maitse ilmutas end küllaltki mitmekülgselt. Võrreldes flaami meistritega, kelle töödel lauad vajuvad lausa looka rikkalike loodusandide all, hakkab siiski silma hollandi natüürmortide teatav delikaatne intiimsus. Hollandi meistrite tööd ei ole kunagi esemetega üle kuhjatud, kompositsioonid on loodud sääraselt, et iga üksik ese maksimaalselt kõigi oma omadustega mõjule pääseks. Kui
Egiptuses ja Babüloonias võeti ca 1000 a. e.m.a. kasutusele veekellad, kus aega võrreldi vee anumasse voolamise (või väljavoolamise) kiirusega. Siit ka termin: aeg voolab. Neil jagati skaala juba 212 osaks, st. hakati mõõtma ööpäeva pikkust. Tuntuim veekell oli klepsüdra (kreeka keeles veevaras) . See oli väljavoolu veekell, kus anuma põhjas oli väike auk ja vee taseme languse järgi mõõdeti aega. Hiljem tehti ka taskuveekelli. Keskajal tulid kasutusele liivakellad ja arvatakse, et Euroopas. Nendega mõõdeti juba veerandtunde ja isegi minuteid. Minuti kasutuselevõtmise kohta puuduvad mul andmed. Tund jaotati 60-ks ilmselt sellepärast, et 60 jagub paljude arvudega. Sekundi kasutuselevõtt on täpsemalt teada, ca 1500.a. Hiinas kasutati tulekelli (aeglaselt põlev peenestatud puidust varras, millel olid tunnijaotised) ja Inglismaal küünalkelli (aega mõõdeti küünla lühenemise järgi).
annaabi.ee 
