Loominguline biograafia Raamatud 2001 Luulekogu ,,Alateadvuse alla" 2002 Lasteuulekogu ,,Tere" 2003 Jutustus ,,Kapiukse kollid" 2003 Lasteuulekogu ,,Minu laul" 2003 Jutukogu ,,Lendav õunapuu" 2004 Jutustus ,,Vaikuse hääled" 2004 Jutustus ,,Jani seiklused Varjudemaal" 2005 Lasteluulekogu ,,Tahaksin olla" 2005 Jutukogu ,,Liisu" 2006 Jutustus ,,Kapiukse kollid jälle platsis" 2006 Luulekogu ,,Mind oli kaks" 2006 Jutukogu ,,Liisu liivaaugus" 2006 Muinasjutt ,,Roosa printsess" 2007 Jutukogu ,,Liisu leiutab küünlapuhuja" 2007 Lasteluulekogu ,,Katus sõidab" 2007 Lasteluulekogu "Padjasõda" 2008 Jutukogu ,,Kurjajuurikas, Kitupunn ja Pugeja" 2008 Ulmeromaan lastele ,,Horlok ja Ürgvärava võti" 2008 - Lasteluulekogu "Kellakägu" 2008 - Jutukogu "Une-Mati udujutud" Luuletusi-jutte-aforisme on avaldatud ka: · perioodikas (Täheke, Hea Laps, Noorus, Vikerkaar, Pikker)
2003 jutustus ,,Kapiukse kollid" 20 2003 lasteluulekogu ,,Minu laul" 2003 jutukogu ,,Lendav õunapuu" 2004 jutustus ,,Vaikuse hääled" 2004 jutustus ,,Jani seiklused Varjudemaal" 2005 lasteluulekogu ,,Tahaksin olla" 2005 jutukogu ,,Liisu" 2006 jutustus ,,Kapiukse kollid jälle platsis" 2006 luulekogu ,,Mind oli kaks" 2006 jutukogu ,,Liisu liivaaugus" 2006 jutustus ,,Roosa printsess" 2007 jutukogu ,,Liisu leiutab küünlapuhuja" 2007 lasteluulekogu ,,Katus sõidab" Lisaks on Vilep avaldanud luuletusi, jutte ja aforisme: - perioodikas (Täheke, Hea Laps, Noorus, Vikerkaar, Pikker) - Leelo Tungla koostatud kogumikes ,,Isa, palun loe mulle" (2000), ,,Taadu, palun loe mulle" (2002) - Elo Lutsepa koostatud luuleraamatus ,,Jõulutunne ongi see" (2002) - Jaanus Vaiksoo, Sirje Toomla, Kadri Ilvese ,,Aabitsas" (2005)
Luulekogusse ,,Kadunud kodu" sisaldab endas ka sotsiaalse suunaga luuletust ,,Tikk, takk! ...", milles väljendub kaastunne sõja ohvritele. Enno elujõulisema luulepärandi moodustavad lastelaulud, millest esimesed avaldati juba 1902. aastal J. Bergmanni toimetatud ,,Lastelehes". Lapsepõlves vanaemalt kuuldud rahvalaulud juhatasid Ennole kätte tee laste hinge. Nõnda ilmusid valmikud ,,Lastelehes" (1902 -1906) ja ,,Laste Rõõmus" (1907) esimesest marjuleminekust, tibukese unenäost, liivaaugus talupidavast peremehest jne. Viljakam periood lastelaulude loomingus oli 1923-1925, millal Enno oli ajakirja ,,Laste Rõõm" toimetaja. ,,Patsu, patsu kooki", ,,Oi suvi, õnnis lastemaa", ,,Uisutajad", ,,Heinaaeg on ikka nii" on meeldejäävamad luuletused tollest ajast. 1957. aastal täitis Ellen Niit Enno kauaaegse soovi koondada lastelaulud ühiste kaante vahele. Valimik sai nimeks ,,Üks rohutirts läks kõndima", algselt Valgas III algkooli 1. klassi õpilasele pühendatud luuletuse järgi
Ernst Enno igatses väga kodutalu Soosaarel, mis on ta luules selgelt nähtav. Lastelaulud Enno elujõulisema luulepärandi moodustavad lastelaulud, millest esimesed avaldati juba 1902. aastal J. Bergmanni toimetatud ,,Lastelehes". Lapsepõlves vanaemalt kuuldud rahvalaulud juhatasid Ennole kätte tee laste hinge. Nõnda ilmusid valmikud ,,Lastelehes" (1902 1906) ja ,,Laste Rõõmus" (1907) esimesest marjuleminekust, tibukese unenäost, liivaaugus talupidavast peremehest jne. Viljakam periood lastelaulude loomingus oli 19231925, millal Enno oli ajakirja ,,Laste Rõõm" toimetaja. ,,Patsu, patsu kooki", ,,Oi suvi, õnnis lastemaa", ,,Uisutajad", ,,Heinaaeg on ikka nii" on meeldejäävamad luuletused tollest ajast. 1957. aastal täitis Ellen Niit Enno kauaaegse soovi koondada lastelaulud ühiste kaante vahele. Valimik sai nimeks ,,Üks rohutirts läks kõndima", algselt Valgas III algkooli 1. klassi
inimesteks. Neid nõidu, kes suutsid moondada end huntideks, kutsuti libahuntideks, koduhuntideks, inimesehuntideks ja soenditeks. Nõid saab ennast muuta teatud ajaks hundiks, teisi inimesi aga jäädavalt. Inimese, kelle nõid on hundiks moondanud, päästab tavaliselt leib. Kui libahunt sööb leiba, pääseb ta needusest ja muutub inimeseks tagasi. Nõiad moondavad end libahundiks näiteks kandes hundi nahka, aga ka kui käib neljakäpakil kolm korda ümber kivi, mõned jälle kasvatavad liivaaugus kolm korda karutamme, mõned määrivad ennast võidega. Libahundid tavaliselt söövad toorest liha. Nad murravad kodulooma maha, poole söövad kohapeal, teise poole viivad koju teiseks korraks. Murtakse maha kõik loomad, olgu kas põder, hobune, härg, kits või lammas. Harukorral aga kipub libahunt inimesele kallale, veel harvem aga lastele. Need kes murravad lapse maha, põhjendavad tegu koduse näljaga. Inimesed muidugi pidasid libahuntidele jahti. Ükskord Muhul peeti jahti koguni
annaabi.ee 
