Järve linnapoolsel küljel asub heakorrastatud supelrand. 1.1 Järve andmed: Kõrgus merepinnast: 49m pindala 12,6 ha sügavus 11m keskmine sügavus 3.6m pikkus 950m laius 320m Verevi järve rand asub Elva kaguservas, Tartu mnt 16 maaüksusel. Rannaalal asuvad vetelpäästehoone, kaks kioskit, kuivkäimla (4-kohaline), riietuskabiinid (2 kahekohalist), kiiged, ronimisatraktsioonid ja pingid ning kaks võrkpalliplatsi. 625 meetri pikkusest kaldajoonest on suplusalana kasutusel 220 m. Liivaala kaldajoone pikkus on 230 m, millest kasutatav umbes pool (125m). Ülejäänud kaldaosa on kas mudastunud või kaetud taimestikuga. Suplushooaja tipphetkedel, kui randa kasutab ligikaudu 3000 inimest, on probleem parkimisega. Seni pargitakse olemasolevas Tartu mnt ja Järve tn ristis olevas parklas, Tartu mnt rannakioski juures ning tee haljasribal.[2] Päevitajatele on ette nähtud liivane rannaosa. Lisaks liivaribale on võimalik päevitada ja puhata 2008. a uuendatud rannaplatvormil
a. Mälestise kirjeldus Allikas paikneb lohus, mille mõõtmed on 4,5 m loode-kagu suunas ja 2,5-3 m kirde- edela suunas. Selle lohu keskel on ligikaudu 1,5-2 m läbimõõduga selge veega ala, milles on omakorda ligi 1m läbimõõduga hele liivase põhjaga ala, mille põhi ,,keeb" ajades üles liiva. Vee äravool on kagusse ligikaudu 1m laiuses ojas, kus vee sügavus on keskmiselt 15-20 cm. Vee äravooluala on nagu allikaski keskelt heleda liivapõhjaga ala, millest väljapoole jääb tumedam liivaala ja sellest veelkord väljapoole roostepruuni pinnasega ala. Allika ümbrus on võsastunud. Kaitsevööndi ulatus Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole eraldi kaitsevööndit kehtestatud on vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise asukoha kirjeldus Allikas asub endise jaotuse järgi Urvaste kihelkonnas, Visela külas. Allikas paikneb
Eestimaa Veneetsia- Emajõe suudmes, aga ka Haapsalu ja Pärnu, sealsete võimalike üleujutuste pärast. Eestimaa Niagaara- Jägala ja Valaste juga. Eestimaa Ruhr, Eesti Donbass, Eesti Siber- Kirde-Eesti tööstus. Narva on eesti Manchester. Eestimaa Riviera või siis Marbella- Vastavalt siis Narva-Jõesuu ja Valgerand. Eestimaa Holland- Räpina polder ja Naha küla ümbrus, aga ka Audru polder. Eestimaa või ka Setumaa Sahara-Lutepää liivik, Mohni saarel paiknevat liivaala on aga Mohni Saharaks kutsutud. Stereotüüpide kaardistamine- bulgaaria graafiline disaner ja kunstnik on tulnud välja kaartidega Euroopa kohta, kuidas keegi Euroopat näeb ja määratleb. Näiteks erinevad riigid, gay mehed Loeng 9: kultuurigeograafia uurmismeetodid Uurimismeetodid- kultuurigeograafial oma kindlat meetodit ei ole. Kasutatakse kõiki tuntuid teadusmeetodeid, olenevalt ajastust on osad populaarsemad kuid teised, oleneb ka uurimisküsimusest. 1970
5) kogupereüritused. + + 5) aeg iseenda jaoks. + 1.1 1.2 1.3 2.1 2.2 1.1 1.2 1.3 2.1 Rand . . . . . Kommunikatsioon . . . . 2.2. 1) pikk rannajoon; + + + 1) info õigeaegsus; + + 2) liivaala liigendus; + + + + 2) info kättesaadavus; + + + 3) värsked aiasaadused; + + 3) kogu piirkonna info; + + + + 4) rannatarvikute rent; + + + 4) infoterminaalid; + + + 5) liikumissüsteem. + + + + 5) telereklaam. + +
annaabi.ee 
