Üks sobivamaid on valge sinep. 24. Rapsi 00-sordi mõiste seletus. Praegused Eestis kasvatavad rapsi sordid on 00-tüüpi. Need on madalama eruukhappe sisaldusega ja ka madala glükoosinolaatide sisaldusega. Glükosinaadid seemnekestas ja kaitsevad taimi haiguste ja kahjurite eest. 25.Peedi külvise ettevalmistamise võtted. Peedi seemneks on liitvili, ebakorrapärane, kus sees on 3-5 seemet. Igast sellest seemnest kasvab taim. On vaja harvendada, liitviljad purustatakse. Mitmeseemnelistest liitviljadest saab üheseemneline. Kaasajal on üheidulised liitviljad. Külvatakse ettenähtud lõplikule tihedusele. Teine võre on purustatud materjali fraktsioneerimine - sõelumine. Seemned on krobelised ja seetõttu voolavus on halb, neid drazeeritakse- kaetakse mingi massiga, mis teeb seemne ümmarguseks. 27.Tervailjade ja lina kasvufaasid. 1.Tärkamine 2.Võrsumine 3.Kõrsumine 4.Loomine 5.Õitsemine 6.Valmimisfaas (piimküpsus, vahaküpsus, täisküpsus) Lina 1.Tõusmete ilmumine 2
Üks sobivamaid on valge sinep. 24. Rapsi 00 sordi mõiste seletus. 00 tüüpi sort on valgurohke rapsisort, mille puhul on tõestatud, et glükosinolaatide sisaldus jahus ei ületa 0,2% ja eruukhappe sisaldus on alla 2%. Kõik sordilehel olevad sordid on 00 tüüpi. 25. Peedi külvise ettevalmistamise võtted. Peedi seemneks on liitvili, ebakorrapärane, kus sees on 3-5 seemet. Igast sellest seemnest kasvab taim. On vaja harvendada, liitviljad purustatakse. Mitmeseemnelistest liitviljadest saab üheseemneline. Kaasajal on üheidulised liitviljad. Külvatakse ettenähtud lõplikule tihedusele. Teine võre on purustatud materjali fraktsioneerimine - sõelumine. Seemned on krobelised ja seetõttu voolavus on halb, neid drazeeritakse- kaetakse mingi massiga, mis teeb seemne ümmarguseks. 26. Teravilja koristamisviisid. 27. Teraviljade ja lina kasvufaasid. Teraviljad: 1) Idanemine (kõigepealt hakkab kasv. idujuur, seejärel idupung)
Iga viivitatud päev külviga annab 4-5 ts vähem saaki. Kaalika, naeri ja porgandi puhul on külvisenorm 2-3 kg/ha, kuna on väikesed seemned, ei või sügavale külvata, põld peab olema tasane. Peetide külvisügavus on 3-4 cm, on välja töötatud külvise ettevalmistusvõtted: neid on kõige rohkem peetide puhul, nende seemneks on liitvili, ebakrrapärane, kus sees on 3-5 seemet. Igast sellest seemnest kasvab taim. On vaja harvendada, liitviljad purustatakse. Mitmeseemnelistest liitviljadest saab üheseemneline. Kaasajal on üheidulised liitviljad. Külvatakse ettenähtud lõplikule tihedusele. Teine võte on purustatud materjali fraktsioneerimine-sõelumine. Seemned on krobelised ja seetõttu voolavus on halb, neid drazeeritakse-kaetakse mingi massiga, mis teeb seemne ümmarguseks. Suhkrupeet külvatakse 45cm reavahega, teised enamasti 60 cm. Kasv tasasel maal või vagudel.Porgandit kasv ribaskülvis ridade vahe 50, reavahe ribas 10-12,5 cm. Koristatakse oktoobris.
Iga viivitatud päev külviga annab 4-5 ts vähem saaki. Kaalika, naeri ja porgandi puhul on külvisenorm 2-3 kg/ha, kuna on väikesed seemned, ei või sügavale külvata, põld peab olema tasane. Peetide külvisügavus on 3-4 cm, on välja töötatud külvise ettevalmistusvõtted: neid on kõige rohkem peetide puhul, nende seemneks on liitvili, ebakrrapärane, kus sees on 3-5 seemet. Igast sellest seemnest kasvab taim. On vaja harvendada, liitviljad purustatakse. Mitmeseemnelistest liitviljadest saab üheseemneline. Kaasajal on üheidulised liitviljad. Külvatakse ettenähtud lõplikule tihedusele. Teine võte on purustatud materjali fraktsioneerimine-sõelumine. Seemned on krobelised ja seetõttu voolavus on halb, neid drazeeritakse-kaetakse mingi massiga, mis teeb seemne ümmarguseks. Suhkrupeet külvatakse 45cm reavahega, teised enamasti 60 cm. Kasv tasasel maal või vagudel.Porgandit kasv ribaskülvis ridade vahe 50, reavahe ribas 10-12,5 cm. Koristatakse oktoobris.