Külm Sõda Trumani doktriin- 1974a USA presidendi H. Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Marshalli plaan- 1947a Marshalli pakutud Euroopa taastamise kava. Berliini blokaad- 1948a NSVL i katse takistada lääneliitlaste juurdepääsu lääne berliini Saksamaa lõhenemine- 1949a mai saksamaa jagunemine kaheks riigiks. Saksamaa liitvabariigiks ja saksa demokraatlikuks vabariigiks. ÜRO- 1945a asutatud Ühendatud rahvaste organisatsioon. Külm soda- lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikale veninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi algas 1946 ja lõppes 1991 (USA ja NSVL-i ja nende liitlaste vastasseis) 09.02.1946. Stalini kõne Moskvas 05.03.1946 Churchilli kõne Fultonis Külma sõja põhjused: -Vastandlikud ideoloogiad -aatomirelva olemasoli nii USA-l , kui NSVL-il
Usa oli ilma kriisideta 1950 1960. 1970. Aastatel tuli aga majanduslangus ja see kõik muutus. Tänu majanduslangusele tehti reforme ja ettevõtjatel oli tänu sellele rohkem võimalusi tegutseda. 1960. Aastatel oli mustanahaliste olukorras murrang, mis parandas nende elu, aga see ei tähendanud rassiprobleemide rahunemist. Kõige mõttetum tegevus 1960. Aastatel oli Vietnami Sõda. Ka Saksa Liitvabariik tegi 1950 1980 suure arengu. Peale sõda jagati riik kaheks: Läänepoolses Saksa Liitvabariigiks ja Saksa Demokraatlikuks vabariigiks. Läänepoolses kujunes tugev demokraatia, võimas majandus ja eeskujulik sotsiaalkindlustus. Saksamaa ja Prantsusmaa lõid koos Euroopa liidu. Aasias oli arenemas Jaapan. Seal oli majanduskasv väga kiire seda nimetati Jaapani majandusimeks. Üks arenenuim heaoluriik oli Rootsi. Seal oli sotsiaaldemokraatlike erakondade suur mõjuvõim. Rootsi oli ka üks neist riikidest, kes ei vajanud välisabi.
NSV Liidu juhid arvasid, et seal võib puhkeda uus suur sõda. 1948. aasta Berliini blokaad oli esimene, kuid kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopas. See aga ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning mõne aja pärast see lõpetati. NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid aga lõplikult rikutud. Lääneriikides on külma sõja alguseks nimetatud justnimelt Berliini blokaadi. 1949. aasta mais Saksmaa lõhenes Saksamaa Liitvabariigiks ja Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks. Kuna üks levinumaid protestivorme NSV Liidu vastu oli ka idasakslaste põgenemine Läände, siis selle takistamiseks sulgesid Saksa DV võimud kahe Saksamaa vahelise piiri. 1961. aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Külm sõda sai hoo sisse. USA piiras kommunismi levikut majandusliku ja sõjalise abi jagamisega. Abi jagati just neile riikidele, millel oli oht langeda kommunistliku riigipöörde ohvriks
ennetähtaegselt tagasi Reagan USA president, suund konservatiivse majanduspoliitika poole. King Rassilise võrdõiguslikkuse eest võitleja, pooldas vägivallatut võitlust Adenauer kogenud poliitik, kellest sai 75-aastaselt I Saksa LV kantsler. Brandt (Neljas) Saksamaa Liitvabariigi kantsler, kelle uueks idapoliitikaks oli suhete normaliseerimine Ida-Euroopaga. Kohl Saksamaa liidukantsler, tema ajal ühinesid Lääne- ja Ida-Saksamaa ühtseks Saksamaa Liitvabariigiks. Thatcher "raudne leedi", I naispeaminister Euroopa ajaloos, oli peaministriks kauem kui ükski teine XX sajandil. de Gaulle kindral, lahkus IV vabariigi valitsusjuhikohalt, V vabariigis sai temast suure võimuga president. Beria NSV Liidu riigitegelane, kelle vastu populaarsuse kasvades korraldati vandenõu (Malenkov ja Hrustsov) Hrustsov NSV Liidu riigitegelane, juhtis tegelikult riiki "sula" ajal. Breznev kommunistliku partei juht, majanduse ekstensiivne arendamine.
juulil 1969 kel 2.56. Kuule astudes ütles ta nüüdseks igaühele teada sõnad, mis BBC ja paljude teiste kanalite kaudu maailmale otse edasi anti: "See on üks väike samm inimesele, kuid tohutu hüpe inimkonna jaoks." Armstrong 9. Saksamaa taasühinemine 1989-1990 toimus Saksamaa taaühendamine, mis viis Saksa Demokraatliku Vabariigi ühendamiseni Saksa Föderatiivse Vabariigiga Saksamaa liitvabariigiks 3.ok 1990. Sellega lõpetati üle neljakümne aasta kestnud Saksamaa jagatus kaheks riigiks Sõlmiti kaks-pluss-neli leping. Rahvusvahelise õiguse järgi ei ühinenud mitte kaks Saksa riiki, vaid taasühendati Saksa rahvas ja selle territooriumid (liidumaad ehk Länder) ühise Saksamaa alla. 10. Nõukogude liidu kokkuvarisemine 1985. aastal alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna
tahtsid eralduda Indiast. Välispoliitilised probleemid: India-Pakistani sõda Kashmiri piirkonna pärast; uus põhimõte- mitte ühineda sõjaliste liitudega ning kaitsta kõikide maade rahulikku kooselu põhimõtteid; piirivaidlused Pakistani ja Hiinaga. 9.1947a. otsustas Suurbritannia valitsus jaotada India usu põhjal kaheks dominiooniks: hinduistlikuks Indiaks ja islamiusuliseks Pakistaniks. India muutus 25 osariigist ja 7 keskalluvusega territooriumist koosnevaks parlamentaarseks liitvabariigiks. 10. Kohe pärast dominioonistaatuse saamist hakkasid LAV-s võimutsevad valged tõrjuma teisi rasse reservaatidesse. Apartheidipoliitika muutus aga ametlikuks poliitikaks 1955a. Et kaitsta Aafrika põliselanikke loodi Aafrika Rahvuskongress. Kehtiva korra säilitamiseks kasutas valgete valitsus väljaastumiste mahasurumiseks vägivalda. 1960. aastate lõpul puhkes partisanisõda e. mustanahaliste relvastatud vabadusvõitlus. Klerki presidendiks valimisega 1989
müür (lk 12) Berliini blokaad kujutas endast seda, et NSVL sulges kogu maismaaühenduse läänetsooniga. Miljoneid inimesi varustati vaid õhu kaudu, kuna kõik teised teed olid ümberpiiratud. See toimus, kuna NSVL tahtis takistada lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne-Berliini. Selle blokaadi tagajärjeks oli NSVL ja lääneriikide suhted olid lõplikult rikutud. Ning Saksamaa lõhenes kaheks: Saksamaa Liitvabariigiks ja Saka Demokraatlikuks Vabariigiks. Berliini müür ehitati 1961.aastal, et inimesed ei saaks riigist põgeneda. See ehitati Lääne-Berliini ja Ida-Berliini vahele. 8. Kriisikolded Aasias ja Ameerikas: millised kriisikolded tekkisid Aasias 1950.-70. aastail, kuidas ja miks olid nendesse segatud USA ja NSVL; Kuuba kriis: millal (aastaarv), miks, mis toimus, selle tähtsus ja tulemused (lk 12-13) Korea sõda Põhja-ja Lõuna-Korea vahel
augustil Hiroshimale ja 9. augustil Nagasakile aatomipommi. Jaapani vastu astusid sõtta ka Nõukogude Liit ja Mongoolia. 14. augustil kapituleerus Jaapan tingimusteta. Kapitulatsiooniaktile kirjutati alla 2. septembril 1945. Sellega oli kuus aastat ja üks päev kestnud II maailmasõda lõppenud. 11. Teise maailmasõja lõpp ja tagajärjed. * Balti riigid kaotasid iseseisvuse, ajutiselt ka Saksamaa, Austria, Jaapan. Saksamaa tükeldati , hiljem lõhestati kaheks- Saksa Liitvabariigiks (SLV) ja Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks (SDV). * Ida- ja Kesk-Euroopa riigid langesid NSVL mõjusfääri. Maailm lõhenes kaheks vaenulikuks leeriks-demokraatlikuks, mida juhtis USA ja kommunistlikuks, mida juhtis NSVL. Hukkus umbes 50-60 miljonit inimest. Muudeti väikeriikide piire, arvestamata sealsete rahvaste tahet. Lagunema hakkasid koloniaalimpeeriumid. Teise maailmasõja süüdlaseks võib pidada Hitlerit- soovis saada maailmavalitsejaks
Kestev poliitiline ebastabiilsus on peamine pikaajaliste investeeringute takistus Ajalugu: Vanimad inimasustuse jäljed pärinevad 80007000 a st e.m.a 16. saj. alguseks jõudsid kõrgeimasse arengujärku diagita hõimud, kes tegelesid paikse põlluharimisega, ehitasid kanaleid ja töötlesid väärismetalle. Esimene eurooplane maabus Argentiina aladel 1516. 1536 algas koloniseerimine. 1776 asutati Rio de la Plata asekuningriik 1826 kuulutati Argentiina liitvabariigiks Kultuur Suuresti Euroopa mõjutustega nii arhitektuuris, kirjanduses kui ka elustiilis Tähtsal kohal on kunstigaleriid ja muuseumid, käiakse ka kinos Eriline koht on tangolnii tantsul kui muusikal Jalgpall on püha :) Loodus Riigi kirdeosa asub lähistroopikas, Andide põhjaosa on poolkõrbeline., lõunaosas katab mägesid lumi. Lääneosas laiuvad kõrbelised tasandikud, pamp kliima on pehme., sealne suvi on vihmane. Turistid külastavad Buenas Airese linnaelu ja
võlg USA-le. Erinevalt Dawesi plaanist, mis oli suunatud vaid Saksamaale, oli 1948. aastal realiseeruma hakanud Marshalli plaan mõeldud kogu Euroopale. Marshalli plaaniga, mis oli Trumani doktriini üheks vahenduseks, pakuti majandusabi kõikidele Euroopa riikidele, kes vastasid tingimustele, milleks oli nt rahareformi läbiviimine ja demokraatia olemasolu. Kuna Saksamaa pärast Teist maailmasõda jagunes Saksa Liitvabariigiks ja saksa Demokraatlikuks Vabariigiks, siis oli Marshalli plaani rakendamine viimases keerulisem. Saksa Demokraatlik Vabariik, olles NL mõjusfääri all, ei vastanud Marshalli plaani tingimustele. Saksa Demokraatlik Vabariik läks seega 1949. aastal loodud Vastastikuse Majandusabi Nõukogu koosseisu, mis hõlmas idabloki riike. Erinevuseks võib pidada Saksamaa riigikorraldust pärast I ja pärast II maailmasõda. Pärast I maailmasõda
annaabi.ee 
