Vajalikud kogemused saadi sõjast räsitud Balkanilt. Teadmised edasiseks teenistuseks kui ka riigikaitse arenguks osutusid hinnalisteks. Iga oldud aasta tõstis nii väljaõppe taset, kontingendi tunnustust ning peamine, meid võeti teiste riikide poolt võrdväärsete partneritena maailmas. Peagi järgnes sellele kutse liituda NATOga. Järelikult meie meeste riigikaitselist patriotismi märgati. Suureks näitajaks antud aega jääb ka liitumiskutse Euroopa Liidult. Eesti saabus taas maailmakaardile. Teise Lahesõja ajal, kus suurriigid olid jagunenud eri leeridesse, peeti just Ameerikat demokraatia häälekaks edasikandjaks ning inimõiguste eest võitlejaks. Ühed nägid selles olukorras demokraatia viimist diktaatorlikule islamiriigile, teised majanduslikku sõda maailma ühe tähtsama maavara - nafta pärast. Eesti vabariik jäi Ühendriikide poolele, kus usuti "hea" maailma vastu suunatud "pahade" hävitamisse
16. mail 2007 aastal otsustas OECD Nõukogu ministrite tasemel toimunud kohtumisel kutsuda OECD-ga liituma Eesti, Sloveenia, Iisraeli, Venemaa ja Tsiili. 3. detsembril 2007 kiitis OECD Nõukogu suursaadikute tasemel heaks teekaardi. 31. jaanuaril 2008 külastas OECD asepeasekretär Thelma Askey Eestit ning siis oli ka liitumisläbirääkimiste ametlik algus. OECD peasekretär Angel Gurria külastas esmakordselt Eestit 11.-12. veebruaril 2008. 16. mail 2007 liitumiskutse saanud riikidest liitusid 2010. aasta jooksul Tsiili, Iisrael, Sloveenia ja Eesti (läbirääkimised Venemaaga veel kestavad), kes annavad oma osa muutmaks OECDd avatumaks, mis on vajalik, kuna see mängib globaalses majanduslikus arhitektuuris tähtsat rolli. Peaminister Andrus Ansip lendas 26.mail 2010.aastal Pariisi, et osaleda Eesti liitumise tseremoonial Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga (27. mai 2010). 3. juunil
inimõiguste järgimise ja rahvusvähemuste kaitse. 2) majanduslik kriteerium: toimiv turumajandus, suutelisus toime tulla konkurentsireeglitega. 3) õiguslik kriteerium: suutlikkus võtta endale kõik EL täisliikme kohustused. Tegelikult on kriteeriumid vaid abivahend, laienemine oli poliitiline otsus. On välja öeldud, et riigi SKT ühe elaniku pole laienemisel kriteeriumiks, kuid on oluline. 2000. a detsembris esitas Euroopa Komisjon Kopenhaageni tippkohtumisel liitumiskutse 10 kandidaatriigile (Ungari, Poola, Läti, Slovakkia, Eesti, Leedu, Tsehhi, Sloveenia, Küpros, Malta). 1. maist 2004 kuuluvad nimetatud riigid EL-i. Kuna EL-i uued kodanikud teenivad keskmiselt vaid 40% teiste liikmesriikide keskmisest sissetulekust, sisaldavad liitumismeetmed ka rahalise abi paketti, mille suurus 2004. a on 10, 2005. a 12,5 ja 2006. a 15 miljardit eurot. See aitab uute liikmesriikide majandustel ülejäänud 15-le järele jõuda. Uued ja võimalikud liitujad
ja rahvusvähemuste kaitse. 2) majanduslik kriteerium: toimiv turumajandus, suutelisus toime tulla konkurentsireeglitega. 3) õiguslik kriteerium: suutlikkus võtta endale kõik EL täisliikme kohustused. Tegelikult on kriteeriumid vaid abivahend, laienemine oli poliitiline otsus. On välja öeldud, et riigi SKT ühe elaniku pole laienemisel kriteeriumiks, kuid on oluline. 2000. a detsembris esitas Euroopa Komisjon Kopenhaageni tippkohtumisel liitumiskutse 10 kandidaatriigile (Ungari, Poola, Läti, Slovakkia, Eesti, Leedu, Tsehhi, Sloveenia, Küpros, Malta). 1. maist 2004 kuuluvad nimetatud riigid EL-i. Kuna EL-i uued kodanikud teenivad keskmiselt vaid 40% teiste liikmesriikide keskmisest sissetulekust, sisaldavad liitumismeetmed ka rahalise abi paketti, mille suurus 2004. a on 10, 2005. a 12,5 ja 2006. a 15 miljardit eurot. See aitab uute liikmesriikide majandustel ülejäänud 15-le järele jõuda. Uued ja võimalikud liitujad
EL-i ministrite nõukogu toetust. Lõpliku otsuse langetab kahekolmandikulise häälteenamusega EL-i tippkohtumine. ·· Tippkohtumise otsus peaks Euroopa Komisjoni hinnangul saabuma umbes pool aastat enne liitumistähtaega seega Eesti puhul juunis 2006. ·· Liitumist arutab ka Euroopa Parlament, kuid tema sõnal on soovituslik jõud. 2000 detsembris esitas Euroopa Komisjon Kopenhaageni tippkohtumisel liitumiskutse 10 kandidaatriigile (Ungari, Poola, Läti, Slovakkia, Eesti, Leedu, Tsehhi, Sloveenia, Küpros, Malta). Kõik need riigid kuulusid Euroopasse mitte ainult geograafiliselt, vaid ka oma kultuuri, ajaloo ja pürgimuste poolest. 1. maist 2004 kuuluvad nimetatud riigid EL-i. EL-i 75 miljonit uut kodanikku teenivad keskmiselt vaid 40% teiste liikmesriikide keskmisest sissetulekust. Seetõttu sisaldavad liitumismeetmed ka rahalise abi paketti, mille suurus 2004. a on 10, 2005. a 12,5 ja 2006
annaabi.ee 
