7.Mittemetalsed materjalid – Polümeerid, plastid, plastkomposiitmaterjalid Polümeermaterjalide liigitus, saamine, molekulaarstruktuur, kasutusalad Polümeermaterjalid jagunevad: 1) plastid, kile, komposiit 2) kiud 3) elastomeerid 4) sideained, liim 5) pinnakatted, värvid, lakid Polümeermaterjalide saadakse polümerisatsiooni käigus, mille lähteaineks on monomeerid. Polümeerid tekivad monomeeride liitumisena makromolekulideks sünteesireaktsioonis. Polümeerid on molekulaarstruktuurilt suure aatomite arvuga makromolekulid. Peamised kasutusalad on: pudelite (gaseeritud jookide, ketšupi, majoneesi jne) valmistamine, nõude (ahju ja mikrolaineahju panemiseks mõeldud) valmistamine, plastmassist söögiriistade valmistamine, kilekottide valmistamine. Plastide liigitus termomehaaniliste omaduste järgi Plastid on polümeermaterjalid, mille põhikomponendiks on polümeerid. Mitmekomponentse
Kuid siin on otseselt näha nende nähtuste erinevus. Näiteks kui keemia võrrandi puhul kahe erineva aine liitumisel tekkis uus aine, siis kahe erineva neuroni liitumisel uut neuronit ei tekkinud. Neuronite omavahelisel liitumisel tekkis hoopis kolmas ( uus ) infoväli. Vaata allpool olevaid jooniseid. Tegelikult ei ole otseselt näha kahe erineva neuroni liitumist nii nagu on ainete puhul. Kaks neuronit on omavahel anatoomiliselt seoses, mida saab vaadelda kui liitumisena ( nagu üheks ). Keemia võrrandi puhul aga ained liitusid otseselt üheks uueks aineks. Analoogia neil kahel erineval asjaolul siiski toimib. Joonis 5 Kahe neuroni vahel tekib ühendus. Seos loob uut infot. Veel üks hea näide on välja tuua värvigammadega. Näiteks kui punane ja sinine värvus omavahel kokku segada üheks värvuseks, siis saame tulemuseks lilla värvuse. Sellisel juhul on tegemist värviliste ainete ( mitte valguse ) liitumisega
Kuid siin on otseselt näha nende nähtuste erinevus. Näiteks kui keemia võrrandi puhul kahe erineva aine liitumisel tekkis uus aine, siis kahe erineva neuroni liitumisel uut neuronit ei tekkinud. Neuronite omavahelisel liitumisel tekkis hoopis kolmas ( uus ) infoväli. Vaata allpool olevaid jooniseid. Tegelikult ei ole otseselt näha kahe erineva neuroni liitumist nii nagu on ainete puhul. Kaks neuronit on omavahel anatoomiliselt seoses, mida saab vaadelda kui liitumisena ( nagu üheks ). Keemia võrrandi puhul aga ained liitusid otseselt üheks uueks aineks. Analoogia neil kahel erineval asjaolul siiski toimib. Joonis 5 Kahe neuroni vahel tekib ühendus. Seos loob uut infot. Veel üks hea näide on välja tuua värvigammadega. Näiteks kui punane ja sinine värvus omavahel kokku segada üheks värvuseks, siis saame tulemuseks lilla värvuse. Sellisel juhul on tegemist värviliste ainete ( mitte valguse ) liitumisega
Kuid siin on otseselt näha nende nähtuste erinevus. Näiteks kui keemia võrrandi puhul kahe erineva aine liitumisel tekkis uus aine, siis kahe erineva neuroni liitumisel uut neuronit ei tekkinud. Neuronite omavahelisel liitumisel tekkis hoopis kolmas ( uus ) infoväli. Vaata allpool olevaid jooniseid. Tegelikult ei ole otseselt näha kahe erineva neuroni liitumist nii nagu on ainete puhul. Kaks neuronit on omavahel anatoomiliselt seoses, mida saab vaadelda kui liitumisena ( nagu üheks ). Keemia võrrandi puhul aga ained liitusid otseselt üheks uueks aineks. Analoogia neil kahel erineval asjaolul siiski toimib. Joonis 5 Kahe neuroni vahel tekib ühendus. Seos loob uut infot. Veel üks hea näide on välja tuua värvigammadega. Näiteks kui punane ja sinine värvus omavahel kokku segada üheks värvuseks, siis saame tulemuseks lilla värvuse. Sellisel juhul on tegemist värviliste ainete ( mitte valguse ) liitumisega
annaabi.ee 
