Vabariigi suursaadikuks Soomes. 1992. aasta sügisel kandideeris ta Eesti presidendiks. Ta kaotas esimeses voorus suurelt Arnold Rüütlile, ent pääses teise vooru ning osutus seal valituks. Lennart Meri presidendiaastad olid Eesti riigi uue ülesehituse aastad. Neil aastatel toimus üleminek demokraatiale ja turumajandusele. Samuti ka riiklikud institutsioonid omandasid oma näo. Lennart Meri ametiaja jooksul viidi välja Nõukogude väed ja tehti ettevalmistusi liitumaks NATO’ga ja Euroopa Liiduga. Kõik see toetus 1992. Aastal jõustunud põhiseadusele, mis tagas riigipeale kindlad volitused ja õigused kodanikele. Seda põhiseadust ta arendas ja kaitses. Samuti ta arendas välissuhteid teiste riikidega. Aastal 2001, oma viimasel ametisoleku aastal, jagas president kunagistele poliitvangidele ja küüditatutele üle kogu Eesti Murtud Rukkilille märke. Pärast presidendiametist loobumist jätkas Lennart Meri aktiivset ühiskondliku tegevust
Nagu näiteks Ühtne Euroopa akt, Amsterdami lepe, Nizza lepe jne. Selles referaadis vaatleb autor lähemalt Nizza lepingut. Toob välja tähtsamad punktid ja eesmärgid, mis sellel kontrathtil olid ning kas ja kuidas need on elluviidud. Nizza leping allkirjastati 26. veebruaril 2001 ja see jõustus 1. veebruaril 2003. Kuna Nizza leping allkirjastati kolm ja jõustus üks aasta enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga, siis kindlasti mõjutas see leping ka meie pürgimist ja läbirääkimisi liitumaks Euroopa Liiduga. Selles töös toob autor välja Nizza lepingu peamised puntkid ja eesmärgid ning vaatleb kas neid on korrektselt täidetud ja ellu viidud. Lisaks analüüsib autor ka lepingu seost Eestiga ning kas ja kuidas see mõjutas Eesti saamist liikmesriigiks. Autor esitab ka küsimuse, et miks Nizza leping pole siiamaani täismahus täidetud ning kus on tehtud vead, et eesmärkideni pole küünditud. Lepingu eesmärgid
ole(Manners&Withman lk 234). Kindlasti leiab neid sarnasusi veelgi nii välispoliitikas kui ka üldises riigikorralduses ning poliitilistes vaadetes, aga teema on siiski erinevused nende kahe riigi välispoliitikas. Erinevused välispoliitikas Erinevuste osas alustaks sõjalisest vaatenurgast ja ajaloost. Nagu enne sai mainitud, siis II Maaimasõja ajal langes Taani Saksa okupatsiooni alla, aga Rootsi jäi sellest puutumata. See tingis ka selle, miks Taani oli väga aktiivne riik liitumaks NATO-ga. Taani on olnud ka aktiivne üldise Euroopa turvalisuse teemal ning selle arendamisel. Taani on mänginud olulist rolli Euroopa turvalisuse ja kaitsesüsteemi väljatöötamisel(Manners&Withman lk 227). Lisaks on Taani osalenud mitmetel välismissioonidel ning teinud liitlastega tihedat sõjalist koostööd, seda eriti USA-ga. Taani on põhjamaadest selgelt kõige tihedamalt seotud USA-ga, eriti pärast 11 septembri terrorirünnakuid. Taani osales Iraagi sõjas, aga Rootsi jäi sellest
Seega võiks seal suvel vabalt korraldada näiteks noortele jalgpalli laagreid. Samuti on piirkond vaheldusrikas. Seal on segunenud eesti ja vene kultuur. Sellest lähtudes võiks laagrid olla nii jalgpalli oskuste kui ka vene ja eesti keele omandamise poole pealt küllaltki atraktiivsed. Võimalus oleks suvel jalgpalli väljakul ka erinevaid võistlusi pidada. Näiteks sel aastal peeti Kallastel, mis on 24 kilomeetri kaugusel, Heatahte Mängud jalgpallis Valgevene toetuseks liitumaks Schengeni ruumiga. Seega potensiaali võistluspaigana oleks (Sorgin 2014). Liskas on järv staadionist 50 meetri kaugusel, mis teeb palaval ilmal enese jahutuse mänguvoorude vahel eriti mõnusaks. Järvest edasi rääkides. Suvistel puhkepäevadel soovivad inimesed enamasti alati puhata järve lähedasel alal. Piirkonnas, kus vanemad võivad end lõdvaks lasta ning mudilastel 11 vabalt ringi joosta
annaabi.ee 
