Keemia - SOOLAD Soolad on liitained, mis koosnevad M ioonist ja happe anioonist.erand NH3 SAAMINE: Hape + metall sool + H2(M H-st vasakul) Hape + aluseline oksiid sool + H2O Hape + hüdroksiid sool + H2O Hape + sool sool + hape Hüdroksiid + happeline oksiid sool + H2O Hüdroksiid + sool sool + hüdroksiid Sool + metall sool + metall Sool + sool sool + sool Aluseline oksiid + happeline oksiid sool Metall + mittemetall sool LIIGITUS: vees lahustuvad-K,Na,kõik nitraadid vees lahustumatud soolad-BaSO4,AgCl lihtsoolad-NaCl liitsoolad-NaHPO4
·B-rühmametallid ·Lahustumatud lahused ·vesiniku aatomite arvu järgi : (muutuva o.-a.) . Mg(OH) -üheprootonilised (1H) Liigid: Cu-vask -vask(2)oksiid (n.HCL) ·Lihtsoolad metall CuO vask(1)oksiid -kaheprootonilised (2H) (n. happejääk (n.CaCO HS) ·Liitsoolad vesiniks NB! Tugevad happed: HCl , [n.Ca(HCO) -kaltsi HNO , HSO(hapete vesinikkarbonaat] kuningas) NB!Muutuva o.-a. metallid. FeSO-raud(2)sulfaa Fe(SO) - raud(3)s
lahustuvad ja saadustest üks lahustumatu) NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 Soolade saamine 1. hape + metall sool + H2 2. hape + aluseline oksiid sool + H2O 3. hape + alus sool + H2O 4. hape + sool sool + hape 5. alus + happeline oksiid sool + H2O 6. alus + sool sool + alus 7. sool + metall sool + metall 8. sool + sool uus sool + uus sool 9. aluseline oksiid + happeline oksiid sool 10. metall + mittemetall sool Soolade liigitamine: lihtsoolad, liitsoolad, vesiniksoolad, hüdroksiidsoolad Dissotsiatsioonivõrrandid (näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses Näited: K2CO3 2K+ + CO3 2- Vesiniksoolad dissotseeruvad kationiks ja vesinikku sisaldavakd happeaniooniks. NaHSO4 Na+ + HSO4- Soolade hüdrolüüs on soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond. Hüdrolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon, mille tasakaal on siiski nihutatud neutralisatsioonireaktsiooni suunas.
4) Happeline oksiid + alus = sool + H2O 5) Happeline oksiid + H2O = hape Liigitus: 1. Happed 1) Tugevuse järgi: tugevad ja nõrgad Tugevad - H2SO4 , HNO3 , HI , HBr, HCl ; Nõrgad – kõik teised, H2CO3 - (kõige nõrgem) 2) Hapniku sisalduse järgi: hapnikhapped ja hapnikuta happed 3) Vesinikuaatomite järgi: üheprootonilised, kaheprootonilised, kolme- ja enamaprootonilised 2. Soolad 1) Lihtsoolad 2) Liitsoolad Vesiniksoolad Hüdroksiidsoolad Kaksiksoolad 3. Alused 1) Vees lahustuvuse järgi: vees hästilahustuvad ehk leelised ja vees mittelahustuvad 2) Hüdroksiidrühmade arvu järgi: ühehappelised, kahehappelised, kolmehappelised 4. Oksiidid 1) Metallioksiidid: aluselised ja amfoteersed 2) Mittemetallioksiidid: happelised
VABANEB energiat. Endotermiline reaktsioon- keemiline reaktsioon, mille käigus NEELDUB energiat. Elektrolüütiline dissotsiatsioon- nähtus, kus aine jaguneb ioonideks vee molekulide mõjul või lahusti molekulide mõjul. Hüdraatumine- ehk hüdratsioon on lahustunud aine osakeste seotumine vee molekulidega 2. Vasta küsimustele Mitmes astmes dissotseeruvad liitsoolad? Too näide liitsooladest. o Mitmes astmes, nt NaHCO3=Na+HCO3=Na+ H +CO3 Millal ei toimu ioonreaktsioonid? o Siis kui 1. puudub vesi 2. tekib tugev hape 3. tekivad vees lahustuvad ained Milline on aluseline ja milline happeline keskkond ja kuidas märgid? o Aluseline- pH suurem kui 7 märgid OH o Happeline- pH väiksem kui 7 märgid H Millise keskkonna annab tugeva aluse ja tugeva happe sool
tegevusele mürgiste orgaaniliste ainete määramiseks vees. KHT arv on alati suurem vastava veeproovi BHT arvust. Happed- on liitained, mis koosnevad ühest või mitmest vesiniku ioonist ja happejäägist: Jagatakse kahte rühma: hapnikuga happed (H2SO3) ja hapnikuta happed.(HCl) Soolad- on liitained, mis koosnevad metalli ioonist ja happejäägist. Tekib happe ja aluse reageerimisel.Näiteks NaCl. Jagatakse: lihtsoolad (NaCl); vesiniksoolad (NaHCO3); Hüdroksiid soolad (Mg(OH)Cl) ja Liitsoolad. ALUS elektrolüüt, mille dissotsiatsioonil lähevad lahusesse hüdroksiidioonid (üldisemas tähenduses on alus prootoneid siduv keemiline ühend). On lihtaine, Koosneb metallioonist ja hüdroksiidiooni(de)st Alused- (OH) liigitus: vees lahustuvad e leelismetallid (KOH, NaOH) ja vees mittelahustuvad.(Fe(OH)2) Tugevuse järgi Leelised on tugevad (LiOH) ; Vees mitte lahustuvad on nõrgad Cu(OH)2 OH rühmade järgi KOH reag. 1 happega, 1-happeline; Ba(OH)2 reag.2 happega, 2-happeline
Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest ja happeanioonidest ehk happejäägist. NaCl naatriumkloriid Na2SO4 naatriumsulfaat Soolade liigitamine Lihtsoolad KCl NaCl keedusool Na2CO3 (pesu) sooda KNO3 kaaliumnitraat Vesiniksoolad NaHCO3 söögisooda KH2PO4 kaaliumdivesinikfosfaat Hüdroksiid soolad Cu2(OH)2CO3 Mg(OH)Cl Liitsoolad KAl(SO4)2 * 12H2O AlK(SO4)2*12H2O Soolade keemilised omadused 1. sool + metall = UUS SOOL + UUS METALL Ba + CuCl2 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 Li + FeCl3 2NaOH + CuSO4 = Cu(OH)2 + Na2SO4 CuSO4 + Ag CuSO4 + Fe = FeSO4 + Cu 2. sool + leelis = UUS SOOL + UUS ALUS FeCl3 + 3KOH = 3KCl + Fe(OH)3 3. sool + hape = UUS SOOL + UUS HAPE CaCO3 + 2HCl = CaCl + H2O + CO2 4. sool + sool = UUS SOOL + UUS SOOL
SOOLAD SOOL ühend, mis koosneb metallioonidest ning happeanioonidest. Tekib happe ja aluse reageerimisel. 1. Liigitus 1.1 Lihtsoolad KCl NaCl- keedusool Na2CO3- (pesu) sooda KNO3- kaaliumnitraat 1.2 Vesiniksoolad NaHCO3- söögisooda 10 KH2PO4- kaaliumdivesinikfosfaat 1.3 Hüdroksiid soolad Cu2(OH)2CO3 Mg(OH)Cl 1.4 Liitsoolad KAl(SO4)2 * 12H2O AlK(SO4)2*12H2O KCr(SO4)2*12H2O Struktuurvlemid HON=O Al(NO3)3 O HNO3 Al H O N = O HON=O O HON=O O O Saamine 3.1 Metalli reageerimne mittemetalliga:
annaabi.ee 
