*kõiki selgrootuid, kellel on lüliline keha ja lülilised jäsemed, nimetatakse lülijalgseteks. *pea piirkonda kinnituvad tundlad *ümber suuava asetseb kolm paari lõugu *lõugadele abiks on kolm paari rindmikule kinnituvaid lõugjalgu *lõugjalgedest tagapool on 5paari käimise jalgu *esimesed lõugjaad on suured ja laienenud ja moodustab koos tipulülidega uime Närvisüsteem *väike peaaju *kombib tundlate ja jäsemetega *tunneb lõhna ja maitset tundlatega Nägemine *liitsilmadega näeb ta kujutisi ja tajub liikumist *liitsilmad paiknevad lühikeste jätkete tipul ja koosnevad sadadest läätsedest-väikestest osasilmadest *ohu korral saab vähk silmad pearindmiku alla tõmmata seedeelundkond *sõrgadega haarab toitu ja suunad selle suuava juurde' *lõugadega peenestab toitu *seedib toitu lühikeses sooles *seedimiseks vajalikke nõresid toodab maks *erituselunditeks on vähil pikkade tundlate kinnituskoha läheduses paiknevad rohelised näärmed.
ETOLOOGIA: Raivo Mänd - "Kutse tantsule" Conrad Lorenz - "Kuningas Solomoni sõrmus" Etoloogia - loomade liigispetsiifilise käitumise teooria. Pärishülglased ei saa ilma veeta toetuda mitte millegi peale, peale kõhu. Tunnevad ennast haavatavalt. Bakteritest lahtisaamisel on kõige tõhusam kuivatmine. Raisakotkas kasutab liha roiskumisbakterite lagundamisvõimet. Niss on looma eriala. Parasiidil on tähtis,et peremees elaks suhteliselt hästi. Niipalju hästi, et tal ei oleks energiat parasiidile vastu hakata. Parasiitsuhted on üsna tolerantsed. Ginkgo biloba - kasvatab ollust, et parasiidid saaksid sümbioosi teha. Karule laula! Ära eksklameeri!:) Ilves on tolerantne teiste ilveste suhtes. Hundid on sotsiaalsed kiskjad. Inimese liigil on ainukesena piiramatu hulk nisse. Absoluutselt kõik teised liigid on aktuaalseks või potensiaalseks ressursiks. Rass - mingisuguse komplektse liigi teatud kontignent, mis teistest selle liigi kont...
Tirtsud ja Ritsikad Sissejuhatuseks Suhteliselt suurtest mõõtmetest ja ohtrusest hoolimata võib ritsikaid ja tirtse rohkem kuulda kui näha. Sihktiivalised on jässaka pikliku külgedelt kokku surutud kehaga enamasti rohelised või pruunikad putukad. Nende kõige tagumine jalapaar on muutunud pikenenud hüppejalgadeks. Siia putukarühma kuuluvad rohutirtsud ja ritsikad. Sihktiivaliste haukamissuistega varustatud pea on suurte ovaalsete liitsilmadega ning kolme lihtsilmaga. Tundlad on kehast pikemad (ritsikatel) või lühikesed (tirtsudel). Rindmikule kinnitub kaks paari tiibu. Eestiivad on kitsad, nahkjad, tagatiivad aga laiad, kilejad, hästi arenenud soonestusega. Pärast maandumist volditakse tagatiivad lehvikutaoliselt kokku ning tõmmatakse eestiibade alla varjule. Pikad eestiivad kaitsevad ülalt ja külgedelt ka putuka pikka tagakeha. Tagakeha lõppeb sageli lühikeste
lõugadega. Näited: seepia ehk ,,tindikala" 10 kombitsat kalmaar 10 kombitsat kaheksajalg 8 kombitsat Kaheksajalg seepia 31. Kuidas vähid liiguvad. Nende meeleelundid. Vähk liigub jäsemeid kasutades pea ees, ujub aga tagurpidi, saba ees. Peaaju väike,närvikett pikk. Tähtsaimad on kompimismeel ja haistmismeel. Kombib tundlate ja jäsemetega. Tunneb lõhna ja maitset tundlatega. Liitsilmadega näeb ta kujutisi ja tajub liikumist. (vaatamine läbi liitsilma on nagu vaatamine läbi kokteilikõrte kimbu). 32. Mis on rohelised näärmed? Selle ülesanne. Rohelised näärmed on vähil erituselunditeks. Asuvad pikkade tundlate kinnituskoha läheduses. Näärmete nimetus tuleneb sellest, et eritatav vedelik on rohelise värvusega. 33. Milline on vähkide veri ja vereringe? Vähkide veri on sinakasroheline. Avatud vereringesüsteem. Veri liigub südamest
omaga.tal on väike peaaeju ja üsna pikk hapnikuga. Tagasi südamesse liigub veri läbi kõhtmine närvikett lõpuste,kus rikastub hapnikuga ja annab ära Vähi tegutsemisel on oluline osa kehast kogutud süsihappegaasi. kompimis-,haistmis- ja nägemismeelel.pikkade tundlatega ja jalgadega kombib ta ümbrust.saagi otsimisel on tundlad olulised,sest nendega tunneb vähk ka lõhna ja maistset.vähk näeb oma liitsilmadega objektide kuju,kuid mosaiikselt.tema vaateväli on lai sest ta saab lühikestel jätketel paiknebad silmi eri suunas liigutada. Vähil on hambad ka maos Vähil on hingamiseks lõpused Seedeelundkonna ehitus ja toitumine on Jõevähil on lõpused keha külgedel pea vähil üsna omapärane..suurte sõrgadega rindmiku kilbi all.need erinevad ehituselt haarab ta toidu ja suunab selle suuava kala lõpustest,kuid ka nende ülesanne on juurde
lõugadega. Näited: seepia ehk ,,tindikala" 10 kombitsat kalmaar 10 kombitsat kaheksajalg 8 kombitsat Kaheksajalg seepia http://lepo.it.da.ut.ee/~annique/pildid.html 31. Kuidas vähid liiguvad. Nende meeleelundid. Vähk liigub jäsemeid kasutades pea ees, ujub aga tagurpidi, saba ees. Peaaju väike,närvikett pikk. Tähtsaimad on kompimismeel ja haistmismeel. Kombib tundlate ja jäsemetega. Tunneb lõhna ja maitset tundlatega. Liitsilmadega näeb ta kujutisi ja tajub liikumist. (vaatamine läbi liitsilma on nagu vaatamine läbi kokteilikõrte kimbu). 32. Mis on rohelised näärmed? Selle ülesanne. Rohelised näärmed on vähil erituselunditeks. Asuvad pikkade tundlate kinnituskoha läheduses. Näärmete nimetus tuleneb sellest, et eritatav vedelik on rohelise värvusega. 33. Milline on vähkide veri ja vereringe? Vähkide veri on sinakasroheline. Avatud vereringesüsteem. Veri liigub südamest
hambakestega. Vähil on avatud vereringe, sinikasroheline veri varustab kõiki kehaosi hapnikuga. Hingamiselundid on lõpused, mis on pearindmiku seljakilbi all, keha külgedel. Nende ülesanne on vees oleva hapniku juhtimine verre ja süsihappegaasi eemaldamine verest. Jõevähi närvisüsteemi kuuluvad peaaju, kõhtmine närvikett. Kõige tähtsamad meeled on kompismis-, haistmis- ja maitsmismeel. Kompimiselundid on tundlad, jäsemed. Näevad liitsilmadega objektide kuju, kuid mosaiikselt. Jõevähk on lahksuguline loom. Emasvähi tagakeha on laiem kui pearindmik. Isastel valmivad seemnerakud, mille nad kleebivad kokku vorstikesteks ja kinnitavad need emaslooma tagakeha alla. Emasel valmivad sügisel tagakehas munad. Viljastumine toimub vees ja see on kehaväline. Vastsed veedavad talve ema jalgade küljes. Kevadel kooruvad vastsed. Kasvamise ajal kasvab nende selga uus kitiinkest (seda nimetatakse kestumiseks)
annaabi.ee 
