48 Mere ja kaldamärkide iseloomustus 49 50 Peamisteks märkideks mida merel saab kasutada peilingute võtmiseks on suuremad ja kõrgemad ehitised, mis on merelt kergesti märgatavad, sadamasse sisenemisel kasutatakse veel ka liitsihte. Nendeks on kirikud, majakad, sadamad, kloostrid või mingid suuremad varem, mis on kaardil märgistatud. Põhiliseks kaldamärgiks on olnud juba enne meie aja arvamist majakad ja on seda tänapäevalgi veel. Liitsiht on kahte punkti läbiv püsttasand. Liitsiht moodustab suuna, mille moodustavad kaldal kaks teineteisest mõningasel kaugusel asuvat meremärki. Liitsiht on ohtude vahel sõites meresõidu ohutuse tagamiseks usaldusväärne vahend. 51 Rahvusvahelised eeskirjad kokkupõrgete vältimiseks merel osad C ja D 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63
Kogu pikkplink tuli Group long flashing light LFl (k) ns Kombineeritud kogu pikkplink tuli Composite group long-flashing light LFl (k+m)ns Kiire plinktuli Q 60 plinki minutis Väga kiire plinktuli VQ 120 plinki minutis Ülikiire plinktuli UQ 180 plinki minutis Varjutav tuli Occulting light Oc ns Koguvarjutav tuli Group occulting light Oc (k) ns Kombineeritud koguvarjutav tuli composite occulting light Oc (k+m) ns Liitsiht Tähistab ohutut laevateed Reisiplaneerimine Reisi planeerimine algab reisil esineda võivate ohtude ja riskide analüüsist võimaluste otsingust nende riskide vältimiseks või mõisliku kompromisslahenduse leidmiseks. Kaartide ja teatmike korrektuur Lootsiraamatute jt teatmike kasutamine Eelkaarditöö väikese mastaabiga kaardil Eelkaarditöö sõidukaardil, tuletornide nähtavaletulek Kaugus kaldast ja ohtudest, keelatud alad Keskmine V, T ja S, pöördepeilingud ja D
Kogu pikkplink tuli Group long flashing light LFl (k) ns Kombineeritud kogu pikkplink tuli Composite group long-flashing light LFl (k+m)ns Kiire plinktuli Q 60 plinki minutis Väga kiire plinktuli VQ 120 plinki minutis Ülikiire plinktuli UQ 180 plinki minutis Varjutav tuli Occulting light Oc ns Koguvarjutav tuli Group occulting light Oc (k) ns Kombineeritud koguvarjutav tuli composite occulting light Oc (k+m) ns Liitsiht Tähistab ohutut laevateed Reisiplaneerimine Reisi planeerimine algab reisil esineda võivate ohtude ja riskide analüüsist võimaluste otsingust nende riskide vältimiseks või mõisliku kompromisslahenduse leidmiseks. Kaartide ja teatmike korrektuur Lootsiraamatute jt teatmike kasutamine Eelkaarditöö väikese mastaabiga kaardil Eelkaarditöö sõidukaardil, tuletornide nähtavaletulek Kaugus kaldast ja ohtudest, keelatud alad Keskmine V, T ja S, pöördepeilingud ja D
lühendada). 4-5-pallises jääs on vahe laevade vahel 1,5-2,5 kab. küllaldane ja ohutu, kuid teatud juhtudel raskes jääs tuleb vahet lühendada 40-50 meetrini. Püsiva vahemaa tagamiseks võib soovitada paari võtet. Näiteks valib laevajuht mingi tasapinnalise liitsihi oma laeva osade ja JM ahtrireeling (ahtritule vm.) vahel (Joon. 11.17). Laevadevahelise kauguse vähenedes jääb JM-l valitud märk liitsihist allapoole, laevade kaugenedes aga hakkab liitsiht näitama märgist allapoole. Samuti võib kauguse muutumist märgata sekstandi abil, kasutades kahurväebinoklit vm. kaugusmõõdikut. . Laevade jäätumine ja võitlus sellega. Üheks ebameeldivaimaks nähtuseks meresõidul madalate temperatuuridega regioonides on laevade jäätumine (Joon. 11.13). Jäätumisest hoidumiseks tuleb valida kursse ja kiirusi nii, et võimalikult vähe pritsmeid satuks laevatekile ja laeva konstruktsioonidele. Kuna jäätumise
annaabi.ee 
