Siis on mõningad asju, mis võivad meid aidata. Unenäos me ei hakka arutama selle üle, kuidas teha vahet reaalsusel ja unenäol. Unenäos me lihtsalt kulgeme, mitte ei pea meditatsiooni une ja reaalsuse üle. Tahame leida, midagi üldist ja tõeset, milles ei saa kahelda. Descartes jõuab oma arutluses nii kaugele, et väidab neiks olevat aritmeetika ning geomeetria. Teadused, milleks ei pea liitma teadusi, nad ise ongi kõige alused. Teadused aga, mis sünnivad liitsete asjade vaatlusest annavad meile põhjuse nendes kahelda. Näiteks võib tuua meditsiini, astronoomia, füüsika jne. Mõeldes Jumalast. Descartes püstitab küsimuse, ,,Kust teame, et Jumal ei ole teinud nii, et ei ole üldse mingit maad, mingit taevast, mingit ulatuvat asja, mingit kuju, mingit suurust, mingit kohta, ja sellegipoolest tundub see kõik mulle olemas olevat täpselt samamoodi nagu nüüdki?" See tähendab seda, et ise aritmeetika geomeetria, et need kindlad teadused satuvad
väikesed või meist kaugel. Pette näiteks toob ta une. Kuid on ka selliseid meeltest tulenevaid asju, milles ei saa mitte mingil juhul kahelda, need on tõelised. Asjadega, mis tunduvad kahtlased, ei tohiks aga nõustuda. Tõelised teadused, mis tegelevad üldiste asjadega, nagu aritmeetika ja matemaatika, sest üks pluss kaks on alati kolm. Kujutletavad ja kahtlased on aga füüsika, meditsiin ja astronoomia, kuna need sõltuvad liitsete asjade vaatlusest. Filosoof toob välja ka oma uskumuse kõikhea Jumala olemasolust, kuid neile, kes tema eksistentsi ei usu ja väidetele, et kõik, mida Jumala kohta öeldakse on välja mõeldis, ta vastu vaielda ei oska. Seetõttu hakkab ta kahtlema, et Jumal võib hoopis olla paha vaim, kes inimesi mõjutab, viies nad eksiteele. End põhjendab ta sellega, et kui Jumal on meid selliseks loonud, et me eksime, siis on see vastuolus tema headusega. Kuid samas on inimeste
koha enda kätte ja kolmandal asusid uude majja. Kuid tulija jahmus: need silmad ei olnud teadvusetu inimese tuimad, ükskõiksed silmad. 4. Üllatuse väljendamiseks või osalause mõtte esiletõstuks võib rindosalause ees koma asemel kasutada mõttekriipsu, nt Toodi talle kausiga piima -- ei tahtnud. Kõik rannaküla inimesed töötasid hommikust õhtuni -- keegi ei saanud selle eest tänugi. 5. Rindlause pikemate ja omavahel lõdvemalt seotud osalausete, eriti koosseisult liitsete, omaette sisulise terviku moodustavate osalausete eraldamiseks võib koma asemel kasutada semikoolonit, nt Kruus rudises jalge all vihaselt, kurjakuulutavalt; tuul vihises puuokstes süngelt, ähvardavalt; kõik oli nii kummituslik, ootamatu. Põimlause kirjavahemärgid 1. Kõrvallaused eraldatakse pealausest alati koma(de)ga, nt Ma tean, kus maasikad on. Poiss ütles, et tal pole aega.
Kõige 7 aluseks on mõte, mis hakkab enda ümber koondama materiaalset maailma. Miks aga ei tohiks üks mõte saada alguse just unenäost? Kui aga mingi mõte saab alguse unenäost ja realiseerub käegakatsutavas maailmas, siis ei saa väita, et uni oleks ebatõeline. "Seetõttu me ehk ei eksi, kui me siit järeldame, et füüsika, astronoomia, meditsiin ja kõik teised teadused, mis sõltuvad liitsete asjade vaatlemisest, on kindlasti kahtlased; kuna aga aritmeetika, geomeetria ja teised taolised, mis käsitlevad vaid kõige lihtsamaid ja väga üldisi asju ning hoolivad vähe sellest, kas need on looduses olemas või mitte, sisaldavad midagi kindlat ja kaheldamatut. Asi on selles, et, olgu ma siis ärkvel või nähku und, kaks pluss kolm on ikka viis, ja ruudul ei ole rohkem külgi kui neli; ja tundub võimatu, et nii ilmsed tõed satuksid vääruse kahtluse alla
värvidest, kujunevad kõik need asjade pildid olgu siis tõesed või ebatõesed -, mis on meil mõtetes. Seesugune paistab olevat kehaline loomus üldse, ja selle ulatuvus; samuti ulatuvate asjade kuju; samuti kvantiteet, ehk nende suurus ja arv, samuti koht, kus nad asuvad, ja aeg, mille jooksul nad kestavad, jms. Seetõttu me ehk ei eksi, kui me siit järeldame, et füüsika, astronoomia, meditsiin ja kõik teised teadused, mis sõltuvad liitsete asjade vaatlemisest, on kindlasti kahtlased; kuna aga aritmeetika, geomeetria ja teised taolised, mis käsitlevad vaid kõige lihtsamaid ja vaga üldisi asju ning hoolivad vähe sellest, kas need on looduses olemas või mitte, sisaldavad midagi kindlat ja kaheldamatut. Asi on selles, et, olgu ma siis ärkvel või nähku und, kaks pluss kolm on ikka viis, ja ruudul ei ole rohkem külgi kui neli; ja tundub võimatu, et nii ilmsed tõed satuksid vääruse kahtluse alla.
annaabi.ee 
