2. Ka arvud alates miljonist on kasulik kirjutada sõnadega. 3. Kui on palju arve lähestikku, siis peaks kirjutama nad kõik numbritega. 4. Ümmargused arvud kirjutatakse üldiselt sõnadega, siis kui nad ei ole täpsed. Täpse arvuga tuleb eelistada numbrit. 5. Üldiselt ei alustada lauset numbritega. 6. Numbrid peaks olema koos samal real, neid ei tohiks eri ridadele jagada. 7. Suured arvud on mõistlik ümardada. 8. Tuleb vältida mõttetuid liitmisi. 9. Pole mõtet kasutada keerukaid arvutusülesandeid. 10. Umbes ja ligikaudu näitavadki ligikaudsust. Neid tuleks kasutada ümmarguste arvudega. 11. Erimaades on erinevad mõõtühikusüsteemid. Peab teisendama need meetermõõdustikku. Arvude väärkasutus Arvud peavad olema esitatud õiges vormis, seletatud ja paigutatud arusaadavasse seosesse teiste asjadega. 1. Liialdamine. Tavaline arvude väärkasutus on rahvamassi suuruse vale hindamine. 2
«Meedia reguleerimine on demokraatlikus riigis iseäranis valuline teema ning võrdsemate võimaluste loomise asemel eksisteerib siin hoopis suurema politiseerimise oht.» Soome eeskujul munitsipaaltelevisiooni loomine on tema sõnul muidugi kallis projekt ning sealjuures puudub meil oluline aluseeldus, mis Soomes olemas on: konsensuskultuur. «Samas pole selle loomise kava veel laiemale avalikkusele esitletud, nii et seda on keeruline kommenteerida.» Jakobson ei pooldanud ka erakondade liitmisi ja valitusliitude parteide poolt ülevõtmisi, sest need vähendaksid valijate isegi ahtaid võimalusi. Postimees, 12.11.2009 Savisaar: Laar ja Ansip on alustanud valimiskampaaniat «Kumbki partei ei ole enam ettevõtjate hulgas kuigi soositud, Ansipit peetakse Eesti ärimeeste seas ikkagi ebaõnnestunud peaministriks,» märkis Savisaar. «Vaid need, kelle ärid otseselt
rajooniõigustega linnaks. Maarajoonid jagati külanõukogudeks, aleviteks ja väiksemateks linnadeks. Ka Tallinn jagati linnarajoonideks, kuid rajooni nimest hoolimata olid need rohkem külanõukogu õigustega. 1952. aastal krooniti süsteem maarajoonide ja suurte linnade allutamisega kolmele oblastile. Uus haldusjaotus aga ei kõlvanud ja seda hakati peaaegu kohe parandama. Juba 1953. aastal kaotati oblastid. Maarajoone hakati omavahel liitma. Eriti palju liitmisi võeti ette 1959. ja 1962. aastal. Liideti ka külanõukogusid. Umbes 1970. aastaks olid suuremad muudatused tehtud. Eestisse jäi 15 maarajooni ja 6 rajooniõigustega, nn. vabariikliku linna. Maarajoonid jagunesid 194 külanõukoguks, 26 aleviks ja 27 väiksemaks linnaks. Kõik need olid omavalitsusüksused (iseasi, kui palju omavalitsus Nõukogude võimu all tegelikult tähendas!). Uus jaotus meenutas suuresti 1940
telefone, mis koosnevad piiratud tegevusraadiusega (kuni 30 km) raadiosaatjast ja vastuvõtjast. Mobiiltelefonist läheb kõne raadiolainete vahendusel lähimasse tugijaama ning sealt mööda kaabelliine edasi. 10.2.3. Valguslained Kui räägitakse valguslainest, siis mõeldakse elektromagnetlainet, milles magnetväli on ära jäetud. Räägitakse E vektorist kui valgusvektorist. Põhjendus: muidu on raske laineid ette kujutada ja kasutada nende graafilisi liitmisi ja lahutamisi. Seda enam, et valgusaistingu tekitab just elektriväli, mõjudes retseptorites olevatele elektronidele. Valguslainet iseloomustatakse juba elektromagnetlaine kirjeldamisel tuttavate suurustega nagu lainepikkus, sagedus ja E vektori amplituud. Valguslaine tugevus ehk intensiivsus I näitab energia hulka, mis ajaühikus läbib pinnaühikut. Sisuliselt on tegemist kiirgusvooga pinnaühikule. Selle suuruse mõõtühikuks on W/m2.
annaabi.ee 
