eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Aitab lagundada ümbritsevas keskonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. Vajalik toitumiseks. Viburid: nende abil liiguvad. Karvakesed: nende abil kinnituvad bakterid kasvuks sobivatele pindadele ja seostuvad üksteisega. Rakumembraan: koosned valkudest ja lipiididest. Kaitseb rakku ja transpordib aineid. Rakukest: koosneb polüsahhariididest, kuid on ka valke ja liitlipiide. Täidab kaitsefunktsiooni. 2) Bakteriraku paljunemine – Paljunevad pooldudes. Rakk pikeneb ja toimub rõngaskromosoomi kahekordistumine. Rakukest ja rakumembraan hakkavad sisse sopistuma. Moodustavad kahte tütarrakku eraldavad rakumembraanid ja kestad. Tütarrakud eralduvad. 3) Miks ei saa bakterid lõputult paljuneda? – Ruum ja ressurssid saavad otsa. 4) Antibiootikumidega ravitakse bakterihaigusi. Antibiootikume peab võtma
· Tooge näiteid seente kahjulikust toimest inimestele. Majavamm, nahahaigused. · Selgitage seente rakenduslikku tähtsust. Pärm BAKTERID · Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. · Üherakulised organismid · Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga(koosneb valkudest ja lipiididest) · Kest: koosneb polüsahhariididest, on ka valke ja liitlipiide. Ei ole nii jäik, võimaldab suuremaks kasvada. Täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. Mõnedel kaetud karvakestega(kinnituvad pindadele), teistel varustatud 1 või mitme viburiga(liiguvad). Mõnedel eritab kest täiendava limakapsli. · Ohtlikud bakterid patogeensed. Tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest bakteritoksiinidest. · Bakteritel pole rakutuuma, seda asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngasjas kromosoom
omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid osal neist on ka kaks membraani. See koosneb valkudest ja lipiididest ning on oma ehituse põhiplaanilt päristuumsete organismide rakumembraani sarnane. Membraanist väljapoole jääb bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest. Viimane koosneb valdavalt polüsahhariididest, kuid selle ehituses on ka valke ja liitlipiide. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni, mis üherakuliste organismide puhul on eriti oluline. Mõnedel bakteritel on kest kaetud karvakestega, teistel aga varustatud ühe või mitme viburiga. Nad on küll valgulise ehitusega, kuid ei koosne mikrotuubulitest. Karvakeste abil kinnituvad bakterid kasvuks sobivatele pindadele ja seostuvad üksteisega. Vibureid kasutavad nad aga liikumiseks. Mitmed bakterid on teistele organismidele (kaasa arvatud
See koosneb valkudest ja lipiididest ning on oma ehituse põhiplaanilt päristuumsete organismide rakumembraani sarnane. Membraanist väljapoole jääb kest, mis valdavalt koosneb polüsahhariididest, kuid mille koostises on ka valke ja liitlipiide. Bakteri kest pole nii jäik kui taimel ja võimaldab seega rakul suuremaks kasvada. Mõnedel bakteritel on kest kaetud karvakestega, teistel aga ühe või mitme viburiga.
muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Seene rakukest koosneb peamiselt kitiinist. Kitiinist kest on elastsem ja õhem kui taime oma. Kest ei takista raku kasvamist ning on gaasidele ja vedelikele mõlemas suunas läbitav. Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi ja selles lahustunud ained liiguvad läbi kesta ja membraani raku tsütoplasmasse osmoosi teel. Bakteri rakukest koosneb polüsahhariididest, kuid selles on ka valke ja liitlipiide. Rakukestal on kaitse-, tugi- ja transpordifunktsioon. Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused. Taimed, loomad, protistid, seened. Eukarüoodid on oma nime saanud selle järgi, et neil asub geneetiline informatsioon (kromosoomidena) rakutuumas, mis on membraaniga ümbritsetud organell. Eukarüootide kõige olulisemaks tunnuseks ongi membraansete organellide olemasolu rakus, mis võimaldab biokeemilised reaktsioonid ruumiliselt eraldada. Nendeks
annaabi.ee 
