o Kaheli: eristub erinevalt värvunud tupeks ja krooniks. o Lihtne: ühevärviline eristumata õiekate. ▪ Tupetaoline, kroonitaoline. o Paljas ehk katteta: õiekate puudub. TUPP JA KROON Tupp koosneb tupelehtedest, mis paiknevad enamasti ühe ringina. Tupp jaguneb: • Välistupp - tupe all lisaring lehetaolisi moodustisi. • Lahkleheline tupp – tupplehed vabad. • Liitleheline tupp – tupplehed omavahel kokkukasvanud alustega. Kroon koosneb kroonlehtedest, enamasti eredavärviline, liitlehine (krooniputk, tagasikäändunud osa, neel) või lahklehine (pinnuke või naast; istuv). Kroon jaguneb kujult: • Aktinomorfne - korrapärane, polüsümmeetriline (ratasjas, lehterjas, kellukjas, putkjas, liudjas, kuppeljas). • Sügomorfne - monosümmeetriline (huuljas, keeljas, kannusega). • Asümmeetriline - sümmeetriatasandita. TOLMUKKOND
sugukond: Sarikalised (õis on sarikas) vars kaardunud jäme maa-alune risoom putuktolmleja (kärbsed, mardikalised) juunist-augustini risoom ja juured on väga mürgised selleri lõhnaga mürgitusnähtus: kõrvetus, peapööritus, kahvatus, oksendamine, kõhulahtisus, krambid) kasvab veekogude kallastel, soostunud kohtades, mudastes kraavides 6)Harilik palderjan sugukond: Palderjanilised sarikaline 0,5-1m paarissulgjad liitlehed liitleheline tupp ja kroon lillakad õied sulgvili, vili-seemnis (seemned on alati vilja sees) mitmeaastane ühekojaline Sugulased: Vallerjas, Ülekäijarohi, Kassiviinad, krambirohi kasvab pigem niisketel aladel kasutamine: Rahisti ja uinuti, preparaatide valmistamine, veidi mürgine 7)Angervaks sugukond: roosõielised liitleht; paarissulgjad eelistab niiskeid kasvukohti sisaldab C vitamiini Nimetused: Angerpüdse, Risthammas
Mitme- ja üheaastased rohttaimed, poolpõõsad, harva põõsad. Kasvavad kõigil mandritel, peale Antarktise, kuid kõige suurem on liigirikkus Vahemeremaades, Ees- ja Kesk-Aasia põuastel aladel. Vars neljakandiline. Leheseis vastak. Abilehtedeta lihtlehed. Vars ja lehed on kaetud näärmekarvade või –soomustega, mis eritavad eeterlikke õlisid. Õisik – ebamännase mitmesugused tüübid. Õied sügmorfsed, tihti kahehuulelised, harva peaaegu aktinomorfsed. Tupp liitleheline, kellukjas, putkjas või kahehuuleline, tavaliselt viietine. Kroon alati viietine, kroonlehtede kokkukasvamise tõttu on ta alumine osa putkjas. Tüüpilistel juhtudel on kroon kahehuuleline, ülahuul koosneb kahest, alahuul kolmest kroonlehest. Harvem on kroon näivalt neljaosaline või ühehuuleline. Putkjas osa on seest paljas ja sile või allpool tolmukate kinnitumiskohta karvaringiga, viimase olemasolu või puudumine on süstemaatikas tähtis tunnus
200 perekonna). Mitme- ja üheaastased rohttaimed, poolpõõsad, harva põõsad. Kasvavad kõigil mandritel, peale Antarktise, kuid kõige suurem on liigirikkus Vahemeremaades, Ees- ja Kesk-Aasia põuastel aladel. Vars neljakandiline. Leheseis vastak. Abilehtedeta lihtlehed. Vars ja lehed on kaetud näärmekarvade või soomustega, mis eritavad eeterlikke õlisid. Õisik ebamännase mitmesugused tüübid. Õied sügmorfsed, tihti kahehuulelised, harva peaaegu aktinomorfsed. Tupp liitleheline, kellukjas, putkjas või kahehuuleline, tavaliselt viietine. Kroon alati viietine, kroonlehtede kokkukasvamise tõttu on ta alumine osa putkjas. Tüüpilistel juhtudel on kroon kahehuuleline, ülahuul koosneb kahest, alahuul kolmest kroonlehest. Harvem on kroon näivalt neljaosaline või ühehuuleline. Putkjas osa on seest paljas ja sile või allpool tolmukate kinnitumiskohta karvaringiga, viimase olemasolu või puudumine on süstemaatikas tähtis tunnus. Tavaliselt esineb 4
200 perekonna). Mitme- ja üheaastased rohttaimed, poolpõõsad, harva põõsad. Kasvavad kõigil mandritel, peale Antarktise, kuid kõige suurem on liigirikkus Vahemeremaades, Ees- ja Kesk-Aasia põuastel aladel. Vars neljakandiline. Leheseis vastak. Abilehtedeta lihtlehed. Vars ja lehed on kaetud näärmekarvade või soomustega, mis eritavad eeterlikke õlisid. Õisik ebamännase mitmesugused tüübid. Õied sügmorfsed, tihti kahehuulelised, harva peaaegu aktinomorfsed. Tupp liitleheline, kellukjas, putkjas või kahehuuleline, tavaliselt viietine. Kroon alati viietine, kroonlehtede kokkukasvamise tõttu on ta alumine osa putkjas. Tüüpilistel juhtudel on kroon kahehuuleline, ülahuul koosneb kahest, alahuul kolmest kroonlehest. Harvem on kroon näivalt neljaosaline või ühehuuleline. Putkjas osa on seest paljas ja sile või allpool tolmukate kinnitumiskohta karvaringiga, viimase olemasolu või puudumine on süstemaatikas tähtis tunnus. Tavaliselt esineb 4
annaabi.ee 
