Afganistani missioonil osaleb ligi 40 riiki, paljud neist on kaotanud kodust kaugel vaenlasega võitlevaid sõdureid. Meie endi riikides valitsev suhteline rahu põhjustab tihti avalikkuse mõistmatust, miks peavad meie mehed ja naised sellistes paikades oma elu hinnaga riskides viibima. Kui NATO liikmesriiki rünnatakse, loetakse, et tegemist on rünnakuga kogu NATO vastu. Oleme ÜRO ja NATO vastutustundlik liige ning usume liitlassuhetesse ka siis kui meil endil võiks abi vaja minna. Eesti panus rahvusvahelistesse rahutagamisoperatsioonidesse on täiesti kohane meie suurust ja võimalusi arvestades. Afganistani mure on kogu maailma mure. Terrorism riigipiire ei tunnista Liitlased on ümber hinnanud missiooni eesmärki enam ei saa rääkida demokraatia ülesehitamisest, vaid Afganistani valitsuse toetamisest seni, kuni saame olla kindlad, et Afganistan ei kujuta enam ohtu ei oma kodanikele ega teistele riikidele.
Pärast Talibani režiimi kokkuvarisemist ja uue valitsuse moodustamist Hamid Karzai juhtimisel, anti NATO-le mandaat toetada julgeoleku kindlustamist. Kuna ka Eesti kuulub NATO-sse, on loomulik, et ka meie osaleme sellel missiioonil. Afganistani valitsus vajab toetust seni, kuni ollakse kindlad, et Afganistaan ei kujuta enam oma rahvale ega teistele riikidele ohtu. Osalemine Afganistani sõjas tuleb meie kasuks ka siis kui meil omal peaks häda käes olema. Meil on usk liitlassuhetesse, aidates ise, aidatakse ka meid. Kui Eesti näitab ülesse aktiivsust osalemises Afganistanis, on tal tulevikus abi loota teistelt ÜRO ja NATO liikmesriikidelt. See kindlustab ka meie julgeoleku ja me ei pea pidevalt muretsema, mis saab, kui meil olukord riigis peaks keeruliseks minema. Lisaks sellele on Afganistani missioonist kasu ka Eesti kaitseväele. Meie sõdurid saavad väga hea kogemuse, sest eks oskused ja vilumus tulevadki just praktikast. Ja kuna kedagi ei saa
oli takistada Soome libisemist lõunanaabrite liitu. Rootsil tuli Baltimaade osas piirduda kult. ja maj. kontaktidega. Soome kurss pidi olema suunatud Skandinaavia riikidele. Riigivanem Tõnisson tegi 1928 visiidi Stokcholmi ja kun. Gustav V 1929 Tallinnasse. Vaid viisakusvisiit. 13 1930ndatel Rootsi huvi Eesti vastu ei kasvanud. Et Rootsi on valmis arendama Balti riikidega kultuuri ja majandussuhteid ja koostööd Rahvasteliidus, aga liitlassuhetesse nendega Rootsi ei astu. Koostööd häiris ka riigikorra erinevus. Eestis autoritaarsed suundumused, Skandinaavias tugevnesid demokraatia ja sotsialism. Poolaga 20. saj alguses tekkinud Eesti iseseisvuse mõte oli maailmasõja aastail tuge saanud Läänemere regiooni väikeriikide koostöö ideest. Algul vaeti Põhjamaade liitu, siis aga et arendada häid suhteid Poolaga. Poola - Poola juhid arvasid, et uus Poola peab saama Saksamaad ja Venemaad eraldavaks barjääriks
Albert sai ka enda valdusesse Koknese. 1209 sai ta aga veelgi suurema alla Jersika., ka tolle vürstiga oli sõlmitud leping,tollest hoolimata ründas ja vallutas , võttis vangi vürsti naise ja perekonna, lõppes rahumeelselt lepinguga, kokkuleppe põhitingimused ristimine ja preesrtid, Jersika poolitati ,pool nendest läks Riia piiskopile ehk Albertile. Pärast Valitseja surma läksid ka nood alad Riiale. 1200 algas ristisõda ja 1209 oli suutnud Albert ristiusustada ja endaga liitlassuhetesse sundida suure maa ala, liivlased, latgalid, seelid järele olid veel jäändu kaks iseseisvast hõimu semgalid ja kuralased. 1212 sõlmis polotski vürstiga kokkuleppe,loobus varasematest õigustetst latgalide aladel. Kuralased elasid vabalt ja sõltumatult, alberti tulekul oli sõlmitud rahulepe, üksteise vastu mitte välja astuda,saksalastel polndu jõudu,kuralased omakorda ei tahtnud näha sakslastes mingit ohtu, meretee riiga-nägid kuralased.Ründasid saksa kaupmeeste aluseid
annaabi.ee 
