Moskva metroo on oma ulatuselt suurim transpordi süsteem linnas ja reisijad sõidavad läbi linna transpordi süsteemist. Moskva on riigi tähtsaim kultuuri keskus alates sellest kui sinna rajati esimene kõrgharidus asutus riigis- Slaviano Greco Ladina akadeemia. Pärast hakati linna rajama suurel hulgal õppeasutusi. Esimest korda mainiti Moskvat Ipatevskoi kroonikas aastal 1147, kui Suzdalski prints Yuri Dologurki kohtus siin oma liitlasega Novgorodist Seversy printsi Svyatoslav Ologovishiga. Aastast 1260 on Moskva vürstiriigi keskus, 1460-1711 Venemaa keskus, RSFSR pealinn aastal 1918, USSR pealinn 1922 aastal, ja Vene Föderatsiooni pealinn aastast 1991.
1201-Riia linnast sai piiskopkonna keskus. 1202 Loodi Mõõgavendade ordu alaliselt kohal viibiv eliitväeosa. Liivlased alistati 1206-1207.aastal. Osad Liivlased võideti enda poole, koos Liivlaste vanema Kaupoga. Liivlaste jaoks polnud ristiusustamine eriti probleem, sest majandusliku kahju see ei toonud(juba varemalt olid osa liivlastest Plotski vürsti maksualused). Naaberrahvaste kallaletungi korral võidi arvestada mõjuka liitlasega ning riia linna rajamine ning elav kaubandus tõotas tuua kõikidele majanduslikku kasu . 1208. võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid.Relvastatud vastupanu nad ei osutanud. Muistne vabadusvõitlus 1208 aastal jõudisid ristisõdijad eestimaa pinnale. 1210. eestlaste võiduga lõppenud Ümera lahing andis eestlastele palju eneseusku. Vastastikku tehti palju sõjaretki ,aga edu ei toonud need kummalegi osapoolele. Kurnatuse ja katku tõttu sõlmiti 1212
politseiaparaat, rajati Prantsuse pank, 1804 ,,Tsiviilkoodeks," vabaturumajandus, jätkas vallutussõdu. Napoleoni sõjad Napoleoni edu saladus: Pr sõdurid arvasid end sõdivat SPRi eest, oskus juhtida vägesid, andekad abilised, vastaste nõrkused. Miks Napoleoni sõjakäik Venemaale ebaõnnestus: Vene armee vältis piirilahingut, rahvasõda Np vastu, nn põletatud maa taktika, külm talv, ei saanud nii kaugelt liitlasega ühendust pidada. Napoleoni sõdade tagajärjed Euroopale: rahvusluse kujunemine vallutatud rahvad astusid Nap vastu, SPRi väärtuste ja valgustuse levik inime ja kodanikuõigused, absolutismi ja vana korra lõplik lammutamine, üldine sõjaväekohustus. Viini kongress Kokkukutsumise põhjused: et jagada territooriumid, et mõelda välja süsteem, mis tagaks, et midagi sellist enam ei juhtuks. Peamised otsustajad: Venemaa, Austria, Preisimaa, GB.
ristisõdijaid. · Sakslastel õnnestus enda poole võita osa liivlasi koos liivlaste vanema Kaupoga. · Ülejäänud liivlaste vastupanu rauges 1206-1207. Siis toimus ulatuslik ristimine, ehitati kirikuid ja seati ametisse preestrid. · Hiljem kujunes uute võimude vahekord liivlastega küllatki heaks: 1. Maksud ei olnud eriti koormavad 2. Nad olid olnud varemgi Polotski vürsti maksualused 3. Vastutasuks võisid liivlased arvestada mõjuka liitlasega naaberrahvaste kallaletungide korral 4. Riia linna rajanemine ja sellega elavnenud kaubandus tõi majanduslikku kasu kõigile Latgalite alistumine · 1208 aastal võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid · Nad ei osutanud relvastatnud vastupanu, lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. · Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eesti alale tehtud sõjakäikudes. · Edasi suunati pealöök põhja ! Eestlaste vastu!
Takistused mõjutamisele: · Ei eeldata, et teine inimene võib olla võimalik liitlane · Ei selgitata enese eesmärke ja eelistusi · Ei õpita tundma liitlase maailma, eesmärke, tegevusi, vajadusi ja survestajaid · Ei määratleta liitase väärtusi · Ollakse teadlik neist väärtustest, kuid ei aksepteerita neid · Ei hinnata oma võimalusi liitlase soovide suhtes · Ei määratleta suhet oma võimaliku liitlasega · Ei teata, kuidas tehinguid teha 1.Tunded, nende tundmine. Vastutus oma tunnete eest. Primaarsed ja sekundaarsed tunded, nende väljendamise mõju suhetele Primaarne tunne on esmane tunne, näiteks viha (kestab umbes 90 sekundit). Sellele järgneb sekundaarne tunne, mis on süütunne, kahetsus. Primaarsed tunded viivad suhtes konfliktini ja sekundaarsed leppimiseni. 2.Mõtlemine. Konvergentne ja divergentne mõtlemine. Mõtlemisprotsessi etapid.
4. saj algul oli väike tagasilöök. 390 tungisid keltide või gallid sisse. Lõid Allia lahingus Rooma sõjaväe puruks. Sissetund pidurdus. 340- 265 hakkas peale suur laienemine. Pea sajandiga vallutas kogu Itaalia Rooma põhilised vastased olid samniidid, kes olid Itaalia lõunaosas. 340a toimus ka viimane suur latiinide ülestõus roomlaste vastu. Selle mahasurumine muutus välina kodakondsuspoliitikat, st nüüd hakati lepinguid sõlmima iga liitlasega eraldi. Latiinidele anti ka rooma kodakondsust, et integreerida latiine riigikodanikeks. Sammiidi sõdade ajal oli veel üks muutus. Varem oli hopliidi faalanksi taktika, aga mägistel aladel kujundasid nad välja oma manipulaarse lahingurivi, kus olid väikesemad sõjaväeosad. Ehk kujunes uus liitlaspoliitika ja lahingutaktika. Jäid alles veel Lõuna-Itaalia Kreeka linnad.
annaabi.ee 
