edukas teiste alade vallutamisel. Kuid nõrgaks küljeks jääb see, et liikmesriigid polnud tugevalt kindlustatud vaid lahkusid kohe kui nägid, et Napoleon hakkab nõrgestuma. Austerlitzi lahing Austerlitzi lahing peeti 2. detsembril 1805 Austerlitzi linna juures Prantsuse ja Vene- Austria ühendvägede vahel. Napoleoni käsutuses oli Austerlitzi all ligikaudu 75 000 meest, kelle vastas seisis ligilähedaselt sama suur Vene armee, lisaks 15 000 austerlase ringis. Liitlasarmee ülemjuhatajaks oli ettevaatlik Vene kindral Kutuzov. Nimelt oskas Napoleon endast jätta nõrga ja abitu mulje, tegi põhjalikult lolliks Vene esindaja ning meelitas liitlased hiilgavalt üles seatud lõksu. Napoleoni lõksu põhiidee seisnes selles, et ta jättis oma armee parempoolsest tiivast väga nõrga mulje. Venelased suunasidki oma peamise jõu sinna, kuid nüüd võttis Napoleon varrukast oma üllatuskaardi, öösel kohale jõudnud uue sõjalise korpuse, kes venelasi üllatas.
Üks kõige hiilgavamaid hetki selles peadpööritavas tähelennus oli Austerlitzi lahing, mis toimus 1805. aasta 2. detsembril, Napoleoni kroonimise esimesel aastapäeval. See kolossaalne kokkupõrge leidis aset toonases Austrias, tänases Tsehhis, Brünni ehk Brno lähedal. Napoleoni käsutuses oli Austerlitzi all ligikaudu 75 000 meest, kelle vastas seisis ligilähedaselt sama suur Vene armee, lisaks 15 000 austerlast. Liitlasarmee ülemjuhatajaks oli ettevaatlik Vene kindral Kutuzov, keda pidevalt segasid kaks keisrit Aleksander I ja Franz II. Austerlitzi all saavutas Napoleon oma kõige täiuslikuma võidu. Napoleon trumpas nad üle kõigis zanrites, kaasa arvatud näitemängus. Nimelt oskas ta endast jätta nõrga ja abitu mulje, tehes põhjalikult lolliks Vene esindaja vürst Dolgorukovi ning meelitades liitlased hiilgavalt üles seatud lõksu.
26. mail 1940 viidi läbi operatsioon "Dynamo" mille käigus evakueeriti Dunkerque'ist ja selle randadelt 338 226 piiramisrõngasse jäänud liitlasarmee sõdurit. Brittidel õnnestus evakueerida Inglismaale 225 000 briti ka 122 000 prantsuse sõjaväelast, kuid kogu rasketehnika jäi vastasele. 10. juunil alustasid sakslased uut pealetungi. 15. juunil 1940 sisenesid sakslased lahinguteta Pariisi. Prantsuse väed Maginot liinil sattusid piiramisrõngasse ning alistusid.
territooriumile, et ühiselt pealetung seisma panna. Selle tulemusena jäid sakslaste pealöögi suunale vaid teisejärgulised Prantsuse väeosad ning 20. mail jõudsid Saksa esimesed väeüksused Noyelles'i juures mereni, lõigates sellega ära Belgias ja Põhja- Prantsusmaal opereerivad liitlasväed. Britid algatasid 26. mail operatsiooni "Dynamo", mille käigus evakueeriti Dunkerque'ist ja selle randadelt 338 226 piiramisrõngasse jäänud liitlasarmee sõdurit. Belgia alistus 28. mail ja 10. juunil lahkus Prantsuse valitsus Pariisist, kuulutades selle avatud linnaks. Itaalia kuulutas Prantsusmaale sõja 10. juunil. Prantsusmaa alistus 22. juunil 1940, sõlmides kokkuleppe Compiegne'i metsas, kohas, kus 1918 Saksamaa oli pidanud Antandile alistuma. Kaks kolmandikku riigist sattus Saksa okupatsioonitsooni, ülejäänud osas tegutses Saksa-sõbralik valitsus. Charles de Gaulle rajas Suurbritannias vastupanuliikumise Vaba Prantsusmaa.
panna. Selle tulemusena jäid sakslaste pealöögi suunale vaid teisejärgulised Prantsuse väeosad ning 20. mail jõudsid Saksa esimesed väeüksused Noyelles'i juures mereni, lõigates sellega ära Belgias ja Põhja-Prantsusmaal opereerivad liitlasväed. Britid algatasid 26. mail operatsiooni "Dynamo" mille käigus evakueeriti Dunkerque'ist ja selle randadelt 338 226 piiramisrõngasse jäänud liitlasarmee sõdurit. Belgia alistus 28. mail ja 10. juunil lahkus Prantsuse valitsus Pariisist, kuulutades selle avatud linnaks. Itaalia kuulutas Prantsusmaale sõja 10. juunil. Prantsusmaa alistus 22. juunil 1940, sõlmides kokkuleppe Compiegne'i metsas, kohas, kus 1918 Saksamaa oli pidanud Antandile alistuma. Kaks kolmandikku riigist sattus Saksa okupatsioonitsooni, ülejäänud osas tegutses Saksa-sõbralik valitsus. Charles de Gaulle rajas Suurbritannias vastupanuliikumise Vaba Prantsusmaa.
annaabi.ee 
