o 1926 alustas tööd pimedate algkool o Töö käis üldharidusliku algkooli õppeplaani kohaselt o 1945 muutus õppeasutus põhikooliks o 1958 muutus õppeasutus keskkooliks Tartu Emajõe Kool o Riiklik erikool, tasuta õpe o Õpitakse põhi- ja keskkooli tavaprogrammi järgi o Põhikool 10 aastat, keskkool 3 aastat, kokku 13 aastat o Koolis on eraldi klassid lihtsustatud ja toimetuleku õppekava järgi õppivatele lastele o Väikesed liitklassid o Kaasaegsed õppevahendid Tartu Emajõe Kool o Õpilaskodu, kus elavad Eesti teistest piirkondadest tulnud õpilased o Tegeletakse usinalt spordiga o Õppetööd toetavad projektid o Kooli on lõpetatud ka kuld- ja hõbemedaliga o Emajõe Kooli vilistlased saavad kõrgkoolis õppimisega edukalt hakkama. Vilistlaste mälestused o Meie klassis olid kõik õpilased pimedad. Enamik meist käis tööl. Õpikuid ei
Algkool moodustas sellest alates ühtluskooli esimese astme ning oli sunduslik, emakeelne ja maksuta. Usuõpetust võis õpetada ainult vabatahtliku õppeainena alates 1923. Aastast. Uue seaduse alusel nimetati kõik endised valla-, kihelkonna-, ministeeriumi-, linna- ja kroonukoolid, kõrgemad alg- ja rahvakoolid kuueklassilisteks algkoolideks. Koolikohustus pidi kestma 8.-16. eluaastani või kooli lõpetamiseni. Koolide reformimist takistasid kutsega õpetajate puudus, liitklassid, ruumide vähesus ja vananenud koolimajad. Õppimistingimuste parandamiseks loodi kogu riigi jaoks fond, kust omavalitsused said laenu uute koolimajade ehitamiseks. Algkooli õppeained olid emakeel, matemaatika, loodusõpetus, maateadus, ajalugu, kodanikuõpetus, joonistamine, laulmine, käsitöö, võimlemine, usuõpetus (vabatahtlik) ja kodulugu (1.-3. kl.). Esimese võõrkeelena õpetati 3.-6. klassini saksa keelt, teise võõrkeelena 5. ja 6. klassis inglise keelt.
Tema vanaema suri sõjasuvel 80-aastaselt ja ta maeti Lähtele vanaisa kõrvale. 20. märtsil 1936 a. sündis Helvi õde Silvi. Sel ajal oli tema isa väga raskelt haige.Ta põdes kopsupõletikku. Seisund oli väga tõsine ning kardeti kõige halvemat. Kuid Helvi isa siiski paranes. Helvil oli aeg kooli minna. 5 3. Koolitee 3.1. Koolitee algus 1936. aasta sügisel algas Helvil haridustee Saadjärve 6 klassilises koolis. Koolis olid liitklassid. Kui õpetaja töötas ühe klassiga suuliselt, siis teine klass tegi kirjatööd. Helvi klassijuhataja oli Hilda Aulis. Ta andis Helvile eesti keelt, usuõpetust ja vaimuliku laulu tunde. Kooli juhataja oli Aleksander Aulis. Tema õpetas matemaatikat. Helvi kandis käis koolis palju lapsi. Kooli oli 6 km kaugusel. Sügisel ja kevadel käidi kodus, talvel oldi internaadis. Õpiti hõõglamgi valgusel. Magamistubades olid petrooliumlambid. Esmaspäeviti viidi hobusega kooli
Arendusrühmas Pääsusilm on kaks lasteaia õpetajat üks abi, üks eripedagoog ja logopeed. Samuti lähtuvad õpetajad kooli õppekavast, kuid eraldi tehakse kuuaja plaan. Arendusrühma finantseerib Rakvere Linnavalitsus. Arendusrühm on lahti vaid siis, kui toimub kool. Projektipõhiselt on ka suvehoid, et oleks tegevus. 2012/2013 õppeaastal õpib koolis 17 õpilast 8-st Lääne-Virumaa omavalitsusest. Koolis on kolm liitklassi, kus igas klassis on 5 kuni 6 õpilast. Liitklassid moodustuvad: 1) liitklass 4 - 7. klassi õpilastele 2) liitklass 8 - 9. klassi õpilastele 3) lisa aastate õpilased (peale põhikooli on võimalik saada lisa aastad 3tk ( just nagu meil keskkool). Koolivaheajad 2012/2013 õppeaastal: 1) sügisvaheaeg 20. oktoober 2012.a kuni 28. oktoober 2012.a; 2) jõuluvaheaeg 22. detsember 2012.a kuni 06. jaanuar 2013.a; 3) kevadvaheaeg 16. märts 2013.a kuni 24. märts 2013.a; 4) suvevaheaeg 05. juuni 2013.a kuni 31. august 2013.a.
Kas klassiruumid olid/ on õpilasesõbralikud? Kirjeldage palun lühidalt! - Kindlasti oli selles osas puudujääke, aga tol ajal ei osanud me sellele tähelepanu pöörata. Pingid olid nagu olid, juhtus ka kasvule ebasobivat mööblit. Ruum oli siiski soe ja valgustatud. - Tol ajal selle peale ei mõeldud. Muidugi oli hea, kui klassis olid uued pingid, kuid vanadel ülevärvitud pinkidel oli oma iseäralik hõng. Mida üldse tähendab õpilassõbralik klassiruum? - Algklassides olid liitklassid, hiljem linnakoolis paralleelklassid. Mitte-õpilasesõbralikkust ei täheldanud. Võib-olla pisut suur õpilaste arv- 30! - Klassiruumid olid tavalised, keemia- ja füüsikaklassid olid varustatud vajalike abivahenditega. - Klassiruumid olid igati nõuetele vastavad. - Ahjuküte, petrooleumlamp. - Korralikult värvitud iga õppeaasta alguseks ja selle aja kohta ,,head". Milline oli/ on kord ja distsipliin tunnis ja vahetunnis? Kirjeldage palun! - Distsipliin oli tunnis hea, v.a
annaabi.ee 
