Katsekeha ke Tõmbetugevus Proovike Tõmbejõud [N] Prk mõõtmed pindal [N/cm2] ha nr a kirjeldus Liiteta Liitega Laius Paksu Liiteta liitega prk prk [cm] s [cm] 1 29.7 0.15 4.5 306 170 68.7 39.1 2 29.0 0.15 4
sõna moodustatakse teisest lõpp sõnast selle tüvele (vahel ka vormile) (tuletus)liite lisamise teel, ntsõbra + lik > sõbra/lik, pard + el > pard/el, lahendama + tu > lahendama/tu, või tüvest otse, s.o ilma liiteta ehk null- liitega, ntjulge (mees) > (mees) julge/b. Tüvevaheldus Eesti keeles on enamik - muutuvaid sõnu tüvevaheldusega. Eristatakse astmevaheldust ja lõpuvaheldust; võivad esineda ka mõlemad korraga. 1) astmevaheldus (laadivaheldus ja
Tuletusalus. Tuletusalus ehk alussõna on sõna, millest moodustatakse tuletis. Selle tüvi on alustüvi. ürg ürg+ne, kala kal+ur Sufiks; prefiks. Prefiks eesliide. Eba-, (poolprefiks mitte). Sufiks järelliide. +lik, +tu, +sta(ma) jne. Derivatsioon. Derivatsioon ehk tuletus on sõnamoodustusviis, kus olemasolevale tüvele lisatakse tuletusliide. Nulltuletus. (Otsetuletus). Nulltuletus (ilma liiteta tuletus) ehk konversioon uus sõna saadakse sõnaliigi muutmise teel. Kamm kammima, kuiv kuivama. Nim, om., asesõna, abissõna. --> verb Liite 3 funktsiooni. Liite abil saame moodustada uut mõistet väljendava sõna. (Eesti eestlane, must - mustikas) Liite abil saame täpsustada tuletusaluses märgitud tähendust. (Laulja lauljanna) Liide võimaldab muuta tuletusaluse sõnaliiki vastavalt sellele,millise lauseliikmena sõna esineb
on aga isikunimed (Peeter → Pets, Katrin/Kadri → Kata). a) -tar (poolatar, sangaritar) d) -kesi (mitmekesi, kolmekesi) Esitatud näited toovad esile selle, et erinevalt liitmisest ja tuletusest, mida b) -ik (sõrmik, tuulik) e) -ne (tolmune, liivane) c) -lt (rumalalt, poisilikult) f) liiteta konversioon (laulma, sõnama) kasutatakse uue tähendusega sõnade moodustamiseks, on lühendamise taga ökonoomsuse taotlus. Enamik lühendsõnu ei erine tähenduse poolest 4. Erinevalt soome keelest ei saa eesti keeles igast tegusõnast kausatiivliitega uut alussõnast, vaid lihtsalt annavad sama tähenduse lühemalt edasi. tegusõna tuletada. Proovige lisada kasuatiivliide -ta erinevatele eesti verbidele ja
Enneminevik Oli elatud 8. Sõnade tuletamine tüvi+tuletisliide=tuletis (mäng+ja=mängija) Sõnamoodustus a) Tuletamine e liidete lisamine (nt mäng+ur): nimisõnaliited (-mine, -ja, -us, -kene, -lane, -ur, -kond, -la, -nna, -tar), omadussõnaliited (-line, -lik, -tu, -kas, -ne, -jas), määrsõnaliited (-lt, -sti, -li, -misi, -ti, -tsi, -stikku, -kesi, -kuti, -si), tegusõnaliited (-le, -ne, -skle, -ta, -tse). b) Nulltuletus e liiteta tuletamine (nt mängi/ma) c) Eri tüvede liitmine (nt mängu+asi, pann+kook) d) Liitmine + tuletamine (male+mängi/ja) e) Lühendamine (televiisor -> telekas) Murded (põhjaeesti, kirderanniku ja lõunaeesti murded) Laen- ja tehissõnad (laenatakse teistest keeltest, nt slaavi, germaani, saksa, soome jm; võõrsõnad; tehakse ise täitsa uus sõna). 9.Lauseõpetus, lauseliikmed Lause on keeleüksus, mis väljendab üht mõtet keeleliselt terviklikul kujul
1. Sõnamoodustus a) Tuletamine e liidete lisamine (nt mäng+ur): nimisõnaliited (-mine, -ja, -us, -kene, -lane, -ur, -kond, -la, -nna, -tar), omadussõnaliited (-line, -lik, -tu, -kas, -ne, -jas), määrsõnaliited (-lt, -sti, -li, -misi, -ti, -tsi, -stikku, -kesi, -kuti, -si), tegusõnaliited (-le, -ne, -skle, -ta, -tse). 8 b) Nulltuletus e liiteta tuletamine (nt mängi/ma) c) Eri tüvede liitmine (nt mängu+asi, pann+kook) d) Liitmine + tuletamine (male+mängi/ja) e) Lühendamine (televiisor -> telekas) 2. Murded (põhjaeesti, kirderanniku ja lõunaeesti murded) 3. Laen- ja tehissõnad (laenatakse teistest keeltest, nt slaavi, germaani, saksa, soome jm; võõrsõnad; tehakse ise täitsa uus sõna). SÕNAVARA e LEKSIKA: Sünonüümid samatähenduslikud sõnad, nt ilus kena kaunis.
annaabi.ee 
