võtnud aeg. Järgmisel päeval läks minategelane vanaemaga koos kolhoosi väljadele lehma söötma. Nad jäid aga ohvitserile vahele, kes lubas sellest mitte teatada, kui vanaema võtab endale püssi ja hakkab patrullis käima. Vanaema oli vihane, ent nõustus. Ühel hommikul hakati mullikat tapma. Laps kamandati tuppa, ta kuulis siiski emalt, mis toimub ning hiilis lauda peale pealt vaatama. Kui mullikas surnud oli, põgenes ta metsa. Ta jooksis seal ringi ning kui nägi Liisut tulemas, hakkas koera mängima, et mitte Liisut näha. Ta ei tahtnud Liisuga ikka rääkida, end siiski kutsus mt ta lõpuks neile ja rääkis, et nad mullika ära olid tapnud. Liisu, vanaema ning mt. läksid külla hiljuti naabertallu kolinud ingerlasele. Talle viidi kaasa liha ning sahhariini. Minategelasele seal ei meeldinud, hiljem lõi ta kogemata ingerlase last jalaga ning ta hakaks selle peale ise nutma. Seejärel läksid nad ära ning mt. jooksis koju
- oma nõudmisi tuleb positiivselt esitada. See aitab lapsel õppida tegema asju paremini ja õigemini. - suulised juhised peavad olema lühikesed, kindlad ja positiivsed. Näiteks selle asemel, et öelda lapsele :"Ära karju", peaks ütlema:"Räägi vaiksemalt". Samamoodi "Ära seisa kiige peal püsti" asemel peaks ütlema:"Kiigu istudes". - Lapse üle ei tohi naerda. - Ära võrdle last teise lapsega ("Vaata kui puhtad käed Liisul on") Ta võib hakata vihkama nii Liisut kui Sind. - Last ei tohi panna süüd tundma ("Ainult pahad lapsed teevad nii"). Aktspteeri last, isegi kui Sa tehtut andeks ei anna. - Last ei tohi alandada ("Sa oled juba suur poiss, Sa ei tohiks enam käituda nagu väike tita"). Et lihtsustada distsipliini tagamist, tuleks meeles pidada veel pidepunkte - - Mõtle läbi, kuidas toimub üleminek ühest tegevusest teise. - Lapsed vajavad kindlaid rutiinseid tegevusi.
- ka emast tehti pilt kapsaid kastmas - ema pakkus, et tütar läheks koos isaga mootorrattaga sõitma, millest tüdruk õhinasse sattus ja kannatamatuks muutus, isa aga venitas end sättides ja kui lõpuks nad koos mootorratta poole minema hakkasid, meenus isale, et unustas uuri maha ning selleta ta lahkuma nõus ei olnud, tütar kaotas nüüdseks lootuse, et nad üldse sõitma lähevad - mootorratas oli Liisu juures, sest nende endi hoovis oleks ratas porisse kinni jäänud, Liisut pidas peretütar oma sõbraks ja jutustas temaga isa tulekuni, rääkis, et neil on nüüd raadio, Liisu poeg Ilmar oli samuti hoovipeal, kellega tütrele vaielda meeldis - peagi saabus ka isa, Liisu uuris temalt, et ega sõjaväelaseid näha polnud suurel teel, isa eitas. Liisu põldu ei harinud, kartis, et kui sõda tuleb, siis võetakse tema rukis sõja tarvis ära, ütles: "Mia küll sõa jaoss seemet maha ei küli!" Lk 57 - ütlus, et seni kuni Liisu põld on söötis, seni on rahu
saada, Ann oli ju ka mõisas korratüdrukuks olnud kus need tarkused ometi alati käepärast olid. Miina südant vaevasid imelikud unenäod. Ilus taline ilm, ema ja tütar läksid kirikusse.Kiviveskist möödudes käisid Riinul judinad üle kere. Eit kiirustas suurema kiirusega eemale tütre juurde, tütar küsis eit sa mind üsna taha tahad jätta. Peale kirikut söödi tädi juures lõunat. Ann ja Miina sositasid omavahel, sest neil oli palju rääkida. Ann ütles Miinale et läheb Toomaru Liisut vaatama. Et ta kauaks ei jää, oota siin. Riinu tahtis väga teada mis linna Hinnust räägitakse. Veskieit võeti hea meelega vastu. Linnapea arvas et Miina ja Hinn lähevad paari. Riinu ütles Liisule et Miina ei taha Hinnu kuidagi võtta. Toomaru perenaine nikutas peaga. Liisu ütles, et Miinal on paremad silmad kui Riinul ja kub, tema nii noor oleks siis ega tema ka Hinnu ära ei võtaks. Riina tahtis teada miks ta nii arvab.
jalgrattamatka" läheb kogu pere ühiselt matkama. Kõige kaugem koht kodust, kuhu Liisu üksi läheb, asub vertikaalis: selleks on naabermaja tuletõrjeredeli ülemine pulk. Lühijuttudes toimetavad lapsed mõjuvad psühholoogiliselt usutavalt. Loomutruult on kujutatud kõiki lapsi: vanemat venda, kes nooremat õde alatasa tema fantaasialendudest kahe jalaga maa peale püüab tuua; peategelast Liisut ennast oma äpardustes, mis maailma avastava lapse tegutsemise tagajärjel tekivad; ning kõige nooremat pisiõde, kes tegutseb loodusnähtusele omase vääramatu jõuga, rääkimata peaaegu sõnagi. 42 3.5. Kunstmuinasjutud Heiki Vilep on kirjutanud peale ,,Kapiukse kollide" sarja veel kolm eraldiseisvat kunstmuinasjutuks liigitatavat raamatut: ,,Vaikuse hääled" (2004), ,,Jani seiklused
annaabi.ee 
