Rõivad Värvirohked ja tikitud rahvariided. Rahvarõivad erinesid paikkonniti Arhailisem rõivas koosnes pikkseelikust ühes alusseelikuga, käiseist ning liistikust, peakatted on silmatorkavad, jalas kanti punaseid või musti saapaid või lihtsalt ummiskingi Teise rõivatüübi eripära oli mitu ülestikust alusseelikut pealisseeliku all, lühikesed avara kaelusega käised liistiku ning narmasservalise sõbaga. Kolmas variant koosneb seelikust ja pihtkuuest või jakist, millele talviti lisandusid poolkasukas ja suurrätt. Mehe riietus koosnes pikkade, üsna laiade varrukatega särgist, särgi varrukaääred ja rinnaesine ning põll olid tikandiga kaunistatud. Arhitektuur Püha Matyasi kirik Ungari parlamendihoone 268 m pikk ja 188 m 691 tuba, 10 siseõue, 27 väravat Tornidele ja tornikestele lisaks kaunistavad
k) 0,05 cm valget ( triibu keskkoht) j-h Seeliku pikkuseks sobib 20-30 cm maast (mõõta kingadeta). Neiu ülikonna juurde võib kuuluda ka liistik, mis on õmmeldud potisinisest villasest riidest, linasest labasest riidest voodriga, eest kinnitatud kolme haagiga. Vööst allapoole on vastandlappvoltide riba. Viimase laius on 4,5 cm, voldisügavus 3 cm. Peorõivastuse juurde on kuulunud vahel ka värviline kaelarätt. Viimane jäi liistiku rinnalõikest välja paistma, nii et see ehteid ei varjaks. Kaelaräti otste kinnitamiseks kasutati ka kuhiksõlge. Vöö (vüü, puudõh) oli tähtis ülikonna osa. Tugevalt ümber keha mähituna kas särgi peale või seelikuvärvlile, abielunaisel ka põllevärvli peale, pidi see keha toetama, koos hoidma. Eriti tähtis oli vöö tõstmise juures. Kanepis öeldi, et kui vöö peal, siis on inimese ihu kinni. Põlvas ulatunud mõni vöö 5-6 korda ümber keha
j-h Seeliku pikkuseks sobib 20-30 cm maast (mõõta kingadeta). Lisa nr.5 Neiu seeliku triibustik. Neiu ülikonna juurde võib kuuluda ka liistik, mis on õmmeldud potisinisest villasest riidest, linasest labasest riidest voodriga, eest kinnitatud kolme haagiga. Vööst allapoole on vastandlappvoltide riba. Viimase laius on 4,5 cm, voldisügavus 3 cm. Peorõivastuse juurde on kuulunud vahel ka värviline kaelarätt. Viimane jäi liistiku rinnalõikest välja paistma, nii et see ehteid ei varjaks. Kaelaräti otste kinnitamiseks kasutati ka kuhiksõlge. Vöö (vüü, puudõh) oli tähtis ülikonna osa. Tugevalt ümber keha mähituna kas särgi peale või seelikuvärvlile, abielunaisel ka põllevärvli peale, pidi see keha toetama, koos hoidma. Eriti tähtis oli vöö tõstmise juures. Kanepis öeldi, et kui vöö peal, siis on inimese ihu kinni. Põlvas ulatunud mõni vöö 5-6 korda ümber keha
Rahvarõivad erinesid paikkonniti. Naiste puhul eristatakse kolme suuremat rühma. Arhailisem rõivas koosnes pikkseelikust ühes alusseelikuga, käiseist ning liistikust, neidude ja naiste peakatted erinesid lausa silmatorkavalt, jalas kanti punaseid või musti saapaid või lihtsalt ummiskingi (peamiselt Transilvaania Kalotaszegi piirkonnas). Teise rõivatüübi eripära oli mitu ülestikust alusseelikut pealisseeliku all, lühikesed avara kaelusega käised liistiku ning narmasservalise sõbaga, erakordselt mitmekesised abielunaiste peakatted (teatud alad Põhja- ja Lõuna-Ungaris). Kolmas variant koosneb seelikust ja pihtkuuest või jakist, millele talviti lisandusid poolkasukas ja suurrätt (Alföldi tasandik ja linnad). Talunaistel oli 4-5 argirõivast ja mitmeid, isegi kümneid pidurõivaid, tavaliselt kuni 20. Need olid 14.-15. eluaastaks valmis ja hiljem elu jooksul naised juurde enam ei õmmelnud.
annaabi.ee 
