Tramplaevanduses on peaaegu eranditeta vedaja ja kaubaomaniku suhteid reguleerivaks dokumendiks prahileping (mida nimetatakse ka tsarterveolepinguks) ning selle juurde käiv konossement, liinilaevanduses liinikonossement. Prahilepingu ja konossemendi vahe?? Prahileping sätestab kõik eeloleva veo tingimused, millest lähtudes peavad pooled hakkama kauba merevedu teostama. Trampveol väljaantaval konossemendil ei ole veolepingu funktsiooni, selle abil saab kaubasaaja üldjuhul kinnitada prahilepingu täitmist või mõnel juhul osalist või täielikku mittetäitmist. ,,reeder" isik kes valdab laeva ja kasutab seda oma nimel ning on kantud vastavasse laevaregistrisse.
Trampvedude konossemendid on reeglina mõeldud kasutamiseks mere- otseühendustes (sadamast sadamasse). Neis on alati viide prahilepingule (tsarterile). Liinivedude konossemendid (Liner Bill of Lading) näiteks, "Conlinebill". Liinikonossementide iseärasuseks on nende kohaldatus üheaegselt nii mere- otseühendusteks (sadamast sadamasse) kui ka mere-segaühendusteks (ümberlaadimisega teisele laevale). Liinikonossement sisaldab olulist osa laevaliini mereveotingimustest. erinevate veomooduste järgi Otsevedude konossemendid (Direct B/L) sellisteks on nii tramp- kui ka liinivedude konossemendid. Konossementi kasutatakse mereveol kahe konkreetse sadama vahel (1 laev). Läbivad konossemendid (Through Bill of Lading) need on reeglina liinivedude konossemendid. Sellisel juhul kaup toimetatakse lähtesadamast sihtsadamasse
Laevaliini kliendil ei ole võimalik muuta laeva marsruuti, väljumis- või saabumisaega ning muid liinitingimusi talle sobivaks, mistõttu on liinilaevandusel teatud ühistranspordi tunnused. Samas saavad liini püsikliendid kasutada soodustariife, soodsamaid maksetingimusi ja muid eeliseid. Kui tramplaevanduses on veolepingu vormiks tšarter, mis määrab ka kõik vedaja ja kauba saatja äriõiguslikud suhted, siis liinilaevanduses on peamiseks veolepingu vormiks liinikonossement (liner bill of lading), mille ülesanne on määrata liiniveo tingimused ja vedaja ning kaubasaatja vastutus. Liinioperaator võib kasutada laevaliini teenindamisel talle kuuluvaid või prahitud laevu. Viimasel juhul võetakse laevad tavaliselt kasutusse ajaprahtimise põhimõtte alusel. Selleks on võimalik kasutada kolme liiki ajatšarterit: • ajatšarter, mille alusel võtab prahtija laeva enda kasutusse kokkulepitud ajaks koos laevaperega, kes jääb laevaomaniku palgale
mendi, mis on ametlik kviitung teatisega, et kindla nimetusega kaup kindlaksmääratud koguses ja seisundis on vastu võetud kindlale (liini) laevale või üle antud vedaja käsutuses olevale territoo- riumile (terminal, kai, ladu) selle edaspidise mereveo eesmärgil. Liinikonossement võib täita üldjuhul kolme ülesannet: 1. Kauba veoks vastuvõtmise kviitung. Konossemendis ikseeritakse kauba kogus ja seisund selle laevale laadimise ajal. Kauba vastuvõtmisel sihtkohas võrdleb kauba saaja kauba tegelikku kogust ja seisundit vastava kirjeldusega konossemendis. Kui need erinevad, on tegemist puu-
annaabi.ee 
