Noored on palgihunnikul, Joosep peab kroonusse minema. Indrek püüab kala. Indrek näitab Pearu tüdrukule Riiale linnupesa. Riia kass Milli sööb pojad ära. Riia ja Indrek venitavad Millit, Muska on Millist huvitatud. Indrek lubas risti teha, ei teinud. Milli põletati, kuna Muska kaevas teda pidevalt hauast välja. Liisi hääl oli nagu Krõõdal. Joosep pääses kroonuteenistusest. Liisi, Maret, Andres, Indrek, Ants ja Liine läksid kirikusse. Liinele meeldis suur kuusk kirikus. Tiiu ja Kadri jäid Mari ja Anresega koju. Pearu peni Valtu tuli Mäele ning Andres peksis ta läbi. Noor ja vana Andres katsusid jõudu. Mustlases oli vana tugevam, kingsepas sai vanem pähe. Kohus: Pearu väärt koer Valtu on nüüd kurt, pime ja karvutu. Võidab Andres, kuna tema alandlikkus ja usklikkus meeldis kohtunikele. Kõrtsis ütles Pearu, et Liisi magatab Joosepit. Pearu andis Joosepile valida, kas Oru või Liisi. Joosep tahab Liisit
ütles et tal tuligi just meelde, et pidi uuest linasest riidest Indrekule särgi tegema, kuid seda kuulis pealt Liine, kes hakkas kurtma, et see riie pidi jääma temale leeri minekuks. Kuid ema seletas talle, et Indrekul on neid särke rohkem vaja kui Liinel, selle peale Liine solvus ja läks kõõni. Indrek läks talle sinna järgi ja küsis, et kas ta on solvunud tema peale. Liine vastas küll eitavalt,kuid Indrek ütles ikkagi, et ta läheb räägib emaga, et see jätaks selle riide Liinele. Selle peale ei osanud Liine midagi öelda ja Indreku lahkudes hakkas ta nutma. Järgmisel päeval hakkas Indrek lahkuma, kuid ema käis ikka tema ümber ja ei osanudmidagi öelda. Alles, siis kui Indrek oli väravast välja läinud, ilmus Liine tema juurde ja tiris ta kättpidi tagasi ja näitas Indrekule, et ta mõõtis riide üle ja sealt tuleb mõlemale välja. Nad tegid selle riide ilusasti pooleks ja Indrek sai endale uued särgid
" Samas ajalehenumbris ilmus kaks kuulutust. Ühes neist soovitab R. Tobias oma õpilastel võtta muusikatunde Tartusse elama asunud M. Saarelt, teises teatab Saar, et võtab vastu õpilasi "klaverimängu ja muusika teooria jaoks" ning palub "ülesandmisega lahkesti rutata". 1907. aastal tutvustati Saarele kooliõpetaja Fritz Paalmanni tütart Liinet, kes oli tol ajal veel kooliõpilane. Mart Saarel tekkis õige pea temasse suur kiindumus. Sellest sai kogu elu kestev armastus ja Liinele mõeldes sündisid paljud M. Saare teosed. Tartus kirjutas Saar oma põhitöö- tunniandmise kõrval julgesõnalisi arvustusi ja esines solistina orelil. Klaverisolisti ja -saatjana esitas ta peamiselt enda loomingut. Hoopis suuremat tähelepanu äratas Saar heliloojana. 1907. a. sügisel esitas Paula Brehem oma kontserdil kaks Saare soololaulu. Kontserdi eel kirjutati: "Iseäranis huvitab noor andekas muusikajünger Saar, kelle tööd alles esimest korda kontsertide kavas ilmuma
Aga kastiserv pidi olema väga terav või rõõm linase riide pärast hirmus suur, sest Liine puhkes istudes nutma ja nüüd polnud tema näos ja silmis jälgegi sellest kangekaelsusest, mis ilmnes hiljuti kogu tema olevuses. Kui Indrek oleks teda nüüd kas või selja tagantki vaadelnud, siis oleks ta mõtlematult lausunud (kui tal oleks olnud pisutki aru): ,,Laps mis laps!" Aga Indrekul ei olnud nähtavasti aru, sest tema läks otseteed ema juurde ja ütles: ,,Las see riie jääb pealegi Liinele, et ta võiks tuleval talvel leeri minna." ,,Aga, armas aeg, kust ma siis sinule võtan!" hüüdis ema kohkunult. ,,Ükskõik kust," vastas Indrek. ,,Jään kas ilma, aga seda riiet mina ei taha, sellest särka selga ei pane." Ütles ja läks minema. Aga nüüd hakkasid ka ema silmad vett jooksma, aina jooksid ja jooksid, kui ta lüpsis lehmi, nagu oleks tal oma Tõmmikust ja Päitsikust hale meel, et nad peavad oma piima lüpsikusse
annaabi.ee 
