ppm. RTK on kindlasti tänapäeva maamõõdutöödes enim kasutust leidev meetod. Lisaks laieneb kasutus ka erinevate mehhanismide juhtimisele (nt tee-ehitus jpm). RTK ei ole viimaste aastate tehnoloogia, see jõudis kasutajateni 1993. aastal kui valmisid selleks vajalikud riist- ja tarkvaralised lahendused. RTK mõõtmistel paikneb üks vastuvõtjatest, nn baasjaam, tuntud koordinaatidega punktil, teine (teised) liiguvad ühelt määratavalt punktilt teisele. Vajalik on baas- ja liikuvjaama vaheline reaalaja andmeside (raadio-, mobiilside või Internet). Mõõdetakse baas- ja liikuvjaama vahelist vektorit. Mõõdetud vektoritest arvutatakse reaalajas kas kogu liikumistrajektoori või valitud punktides tehtud veidi pikemaajaliste seisupunktide koordinaadid. [6] [7,lk 240,243] 3.1 Trimble R4 GPS Peamised omadused: Täpne, töökindel ja vastupidav süsteem Põhineb tõestatud ja usaldusväärsel Trimble tehnoloogial
diferentsiaalsel GPS mõõtmisel koodi levikuajale põhinevat tehnoloogiat. Kuna antud meetodi puhul asub üks vastuvõtjatest kindelpunktis, siis on võimalik välja arvutada tegelik kaugus satelliidini. Kindelpunktis asuva vastuvõtja asukoht peaks olema määratud vähemalt 10 sentimeetri täpsusega. Võrreldes analüütilist kaugust mõõdetuga, saame leida mõõtmisvea suuruse (S/A, kellade viga, satelliidi ja orbiidivead jne. Vt peatükki Veaallikad). Kui tugi- ja liikuvjaama vahekaugus ei ületa 500 km, võib oletada, neid mõjutavad ühed ja samad tegurid. Liikuvjaama mõõtmistulemustesse paranduste sisseviimisega saavutatakse 1-5-meetrine täpsus. Täpsust mõjutavad tugi- ja liikuvjaama vaheline kaugus ja 6 satelliidigeomeetria. Liikuvjaama mõõtmistulemustesse võib parandusi sisse viia vahetult, kasutades raadioside abi või hilisemat andmetöötlust. Viimasel
trilateratsioon 12. Kuidas satelliidi kella viga eemaldatakse GPS-andmetest koodi mõõtmiste põhjal? * Absoluutse asukohamääramisega(koodi levikualale põhinev tehnoloogia) * diferentsiaalne mõõtmine selle metoodikaga asub üks vastuvõtja kindelpunktis mis võrdleb analüütilist kaugust mõõdetud kaugusega mõõtmisvea suuruse saab kätte võrreldes neid tulemusi. täpsust mõjutab tugi ning liikuvjaama kaugus ning sateliidigeomeetria. 13. Kuidas vastuvõtja kella viga eemaldatakse faasimõõtmiste põhjal? Relatiivsete faasimõõtmiste diferentseerimisega. Kaksikvahega saab satelliitide ja vastuvõtjate kella vea eemaldada. 14. Kuidas satelliidi kella viga eemaldatakse faasimõõtmiste põhjal Interferomeetriline(põhilainepikkuste vahe) mõõtmine mõõdetakse võnkeid. Samal ajal kui sateliit siis saadab ka vastuvõtja välja sama koodi
formaati. Ülesandeks oli teha kiirstaatiline mõõtmine Metsamaja esise parkla vasakus kaugemas nurgas paikneval punktil. Meie rühmale sai kasutatavaks instrumendiks Trimble R8. Ülesanne 1. Loo Trimble väliarvutis kiirstaatiliseks mõõtmiseks sobiv profiil (menüü „Configuration“). Pane kirja profiili loomise sammud. Kõigepealt lõime kasutatavasse väliarvutisse uue mõõtmisstiili ConfigurationSurvey StylesNew. Mõõtmisstiili tüübiks valime GNSS. Liikuvjaama seadetes määrame ära mõõtmiste tüübi, milleks on kiirstaatiline (Rast Static) ning salvestusintervalliks on 30 sekundit. Andmed salvestatakse väliarvutisse. Samuti tuleb siinkohal määrata vastuvõtja antenni tüüp ja punkt milleni mõõdetakse antenni kõrgus. Praegusel juhul on selleks vastuvõtja korpuse keskkoht (Center of bumper). Kuna kasutatav vastuvõtja GLONASS signaali vastu ei võta, siis selle lülitame välja.
Algtundmatu lahendamata- ujuv lahendus Algtundmatu lahendatud - fikseeritud lahendus Algtundmatut on vaja täpseks mõõtmiseks ning selle leidmine on võimalik püsiva signaali korral. Staatilise ja kinemaatilise mõõtmise põhimõte Xt X1 x1-xt= see mis on-see mis olema peab =x Yt Y1 y1-yt =y h(ellipsoidi kõrgus)t h1 h1-hth Need deltad mis on vastuseks saadud, liidetakse liikuvjaama juures x2le jne x2+x=Xl y2+y=Yl Vastusteks on tegelikud koordinaadid. h2+h=hl VRS- Virtuaaljaamade võrk Staatilisel mõõtmisel ei saa parandeid, peab ise juurde liitma Kinemaatilsel mõõtmisel saab. 7. loeng Geodeetilised võrgud Geodeetiline võrk on maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olev punktide kogum, millest lähtutakse geodeetilistel mõõtmistel -Plaaniline võrk -Kõrgusvõrk -Gravimeetriline võrk( Seotud kõgusvõrguga)