Ta kutsus eestlaste juhid - kuningad enda juurde läbirääkimistele. Kuningad ilmusidki paha aimamata kolme sulase saatel ordumeistri juurde. Algasid läbirääkimised. Selle asemel, et eestlaste kuningatega antud ausõna kohaselt kui endaväärilistega ümber käia, andis ordumeister käsu neid vangistada. Nad hukati ühes kaaslastega. Samal ajal viibis eesti peavägi Tallinna all ja piiras linna. Sinna liikusidki nüüd ordumeistri väed. Tugeva vaenlase üle teateid saades lõid eestlased kartma. Rootsi abiväed, mis olid tulemas, polnud ka veel pärale jõudnud. Lahing lõppes eestlaste kaotusega. Alles nüüd ilmusid rootsi laevad sõjaväega Tallinna alla. Sündmustest kuulda saades pöördusid rootslased tagasi. Lahingu kaotusega Tallinna all lõppeski eestlaste vabadusvõitlus, millele alul pandi suuri lootusi. Vabadusvõitlust alustasid ka saarlased, kuid tulemusteta
Kuuldes aga, et sakslased Riiast ja liivlaste vanem Kaupo koos liivlaste ja latgalitega on ordule appi tulemas, eestlased põgenesid. Nad liikusid üle Koiva jõe ja jäid Ümera äärde varitsema. Kaupo ja liivlased asusid neid jälitama. Liivlased ja latgalid tahtsid kohe eestlastele järele joosta, kuid Kaupo oli teist meelt. Tema manitses küll ettevaatusele ja soovitas oodata kuni veel vägesid lisaks kohale jõuab, kuid tema nõu ei võetud kuulda. Nii sakslased, liivlased kui latgalid liikusidki siis Ümera äärde välja, teadmata seal ootavast ohust. Eestlaste rünnak seevastu oli edukas. Nii Kaupo poeg kui väimees said selles lahingus surma. 1210./1211. a. talvel saadeti sõjakutse liivlaste ja latgalite maale ning Väina ja Koiva äärsetesse linnustesse. Sõna viidi ka Pihkvasse. Lätlased ja liivlased Russini, Kaupo, Ninnuse ja Dabreli juhtimisel asusid esimestena teele, nendele järgnesid riialased ja ristisõdijad. Toimus retk Sakala ja Viljandi vastu
viskamine), tema ohvrit ei toonud ja hirmust, et veehaldjas teda uputama hakkab, suples ta väga harva ja kalda ääres - Leemetit huvitas külaelu ja ta jonnis, et nad emaga sinna elama läheks, kasvõi ajutiselt, teda huvitasid leib ja odrakört, ema aga pakkus poisile tema lemmiktoitu – öökullimune, mispeale poiss jonnimise lõpetas ja neid õega luristama hakkas 3. - järgmisel päeval hulkusid Pärtel ja Leemet koos metsaserval, et küla piiluda, Pärtel tahtis lähemale minna, nad liikusidki pelglikult, mõlemas suur hirm - ühest majast ilmus välja nende vanune tüdruk, kes uuris poistelt, kas nad tulid metsast, nimetas neid lollakateks nende riietuse pärast, milleks olid kottis loomanahad erinevalt tüdrukust, kes kandis ilusat särki, teatas, et see on kootud, poisid ei mõistnud seda sõna ja tüdruk kutsus neid tuppa vokki ja päris riiet vaatama - nad läksidki, olid imestunud sealsete asjade üle, tüdruk tutvustas neile vokki ja ketramist,
evolutsiooni uurimine, sest erinevalt nt anatoomilistest/morfoloogilistest struktuuridest ei jää väljasurnud organismide käitumisest kivistisi. Erandina on mõningate väljasurnud loomade kivistunud struktuuride ja/või tegevusjälgede põhjal siiski võimalik teatud järeldusi teha: tiibadega loom ilmselt lendas, fossiilsed sõdurtermiidid ilmselt kaitsesid pesi, väänlevaid liikumisjälgi jätnud ussid ilmselt liikusidki vääneldes jne. Loomade kivistunud tegevusjälgede uurimisega tegeleb koguni paleontoloogia eriharu – ihnoloogia. Käitumise evolutsiooni uurimisega seonduvad järgmised põhiküsimused: • kas käitumisel on piisav geneetiline tagapõhi, et bioloogiline evolutsioon saaks üldse toimuda? • millised on käitumise evolutsiooni mehhanismid? • milline on olnud mingi konkreetse käitumise evolutsiooniline areng ehk fülogenees?
annaabi.ee 
