Karu Ilves Metskits Jäljed leitud aadressilt: http://www.beartracker.com Iga üksik jalajälg näitab looma liikumissuunda ning tavaliselt pole selle määramine raske. Sageli venivad jäljed lumel suuremaks, kuna libedal pinnasel loomad libisevad. Sageli on aga üksikjälgede uurimisest olulisem vaadelda jäljegruppe ning seda, kuidas üksikud jäljed neis üksteise suhtes on paigutatud. Tundes eri liikumisviisidele vastavaid jäljeridu, võib öelda, kas loom on kõndinud, traavinud, hüpelnud või hoopis galoppi jooksnud. Kõndides moodustavad looma jäljed kaks paralleelset rida. Parem- ja vasakpoolsetel jälgedel on selge vahe ning sammude vahe on lühike. Traav on aga kõnnist märgatavalt kiirem liikumisviis, millele on iseloomulik vastaskülgede esi- ja tagajala tõstmine samal ajal. Parem esijalg tõstetakse üles ja asetatakse maha samaaegselt vasaku tagajalaga. Traavil kulutab loom
või katkendlike üleminekute seeria ühelt organiseerimisviisilt teisele. Enamik kaasaja teoreetikuid väidaks, et arenguprotsesside terviklikuks mõistmiseks tuleb arvesse võtta nii pidevaid kui hüppelisi arengulisi muutuseid. Värsked ja põnevad sünnieelse arengu kirjeldused annavad meile pisutki aimu areneva organismi kui süsteemi esialgsest seisundist. Näiteks võib jälgida loote liigutusmustreid, mis sarnanevad roomamisele ja kõndimisele liikumisviisidele, mis arenevad täielikult välja alles mitmeid kuid hiljem. Kas lapsed õpivad käima lihtsalt tänu küpsemisele või tekivad need motoorsed võimed juba olemasolevate süsteemide ühteliitmise ja ümberorganiseerimise tulemusena? Motoorse arenguga seotud küsimusi käsitleme 5. Peatükis. Sünniga toimub üleminek uude keskkonda, mis pakub uusi võimalusi eriti just nägemiseks ja tegutsemiseks kuid ka siin tulev
üksteisega kokku ning seonduvad aatomite ühendusteks, mis moodustavad tajutavaid nähtusi. Liikumisel ei ole alguspunkti, kuna aatomid ja tühjus on igavesed. Aatomitel ei ole meeltega tajutavaid omadusi nagu värvus, lõhn, maitse jne., vaid üksnes suurus, kuju ja – see on Epikurose täiendus Demokritose loendile – kaal. Meeltega tajutavad omadused on redutseeritavad kehasid moodustavate aatomite erinevatele kujudele ja liikumisviisidele. Kõik eelpool kirjeldatu on Epikuros pärandanud varasematelt atomistidelt. Tema enda panuseks on siinjuures püüe anda igale teesile oma kanoonikast lähtuv tõestus, s.t. näidata iga väite puhul, et vastupidine eeldus viib vastuollu kas vaadeldavate, taju poolt tõendatud faktidega või mõtlemise võimalikkustega. Enamus väiteid on põhjendatud viitega tajule: et mitte miski ei teki eimiskist ega hävi eimiskiks; et on olemas kehad ja tühjus; et peavad olema
VATU SINNA VARJESSE!” ning näitab käega varje asukoha; kui varje asub lähemal kui 20 m, ei pea katvat pooljagu liigutama; ●● kui varje asub kaugemal kui 20 m (pooljaod satuvad üksteise laskesek- torisse) kasutab jaoülem sinna jõudmiseks jao liikumisviisi pooljagudena; jaoülema esimene käsklus on „TEINE (ESIMENE) POOLJAGU KATAB!”, „ESIMENE (TEINE) POOLJAGU HAAVATU SINNA VARJESSE!”; ülejää- nud käsklused vastavalt jao liikumisviisidele oma tule toetusel; ●● peale jaoülema käsklust määrab pooljao ülem kattegrupi ja evakuee- rimisgrupi käsklusega „NR 4 KATAB, 3 JA 1 HAAVATUD SINNA VAR- JESSE!” ning näitab käega; ●● pooljagu liigub lahingupaaridena; ●● jao sanitar annab varjes esmaabi ja seejärel teeb jaoülemale ettekande. JAOÜLEMA TEGEVUS: ●● teeb raadio teel rühmaülemale ettekande, mis sisaldab haavatu asu- kohta ja üldist seisukorda;
annaabi.ee 
