Kõige parem aeg motoorsete oskuste omandamiseks on kümme esimest eluaastat, sel ajal toimub närvisüsteemi põhiline areng. Enne murdeiga on poisid füüsiliselt aktiivsemad kui tüdrukud, seetõttu tuleb luua neile võimalused ülekeevast energiast vabanemiseks: näiteks liikumis- ja võistlusmängude abil (P. Numminen, I. Välimäki , 1998). Lapse kehalisele arengule mõjub ka liikumiskeskkonna mitmekülgsus, millele tuleks nii koolis kui lasteaias pöörata suurt tähelepanu. Kitsad liikumistingimused ei tohiks olla liikumiskasvatuse läbiviimisele takistuseks ( P. Karvonen, 2003). Ka meie lasteaias olid väga pikka aega raskendatud liikumistingimused. Õuealal ei olnud sellist kohta, kus viia läbi liikumistunde. Pidime kasutama kooli staadionit ja rahvamaja suurt saali. Selleks tuli väga palju aega varuda, et õigeks ajaks kohal olla. Lasteaeda tagasi minek oli samuti raskendatud, kuna lapsed olid väsinud ja mängimiseks õuesoleku aega peaaegu ei
looduslike liikide kaitse võimalikult madala taksoni tasemel ja võimalikult kõigi liikide säilimiseks. Kaitsealustesse liikidesse kuuluvate isendite elu- või kasvutingimuste säilitamiseks, parandamiseks ja paljunemise soodustamiseks rakendatakse kohalikke, riiklikke ja rahvusvahelisi programme. Teede ja teiste tehisobjektide rajamisel tuleb tagada kaitsealustesse liikidesse kuuluvatele isenditele võimalikult ohutud elu- ja liikumistingimused. Liikide hävimise peamisteks põhjusteks on liikide elukeskkonna (kasvukoha või elupaiga) rikkumine, muutumine või häving, eluslooduse varade (taime- ja loomaliikide) piiramatu tarbimine, röövkalapüük ja salakütid, keskkonna reostumine, võõrliikide sissetoomine (Sosnovski karuputk, ameerika naarits), kliimamuutused iseenesest. Võõrliikideks loetakse liike, kes on Eestisse sisse toodud kas teadlikult või kogemata inimeste poolt
Seega loob ÜT olukorra parandamine elanikele palju paremad liikumisvõimalused. Mõju rahvastiku arengule ÜT ei oma otsest mõju rahvaarvule kohtadel, kuna see sõltub eelkõige muudest teguritest, näiteks töökohtade olemasolust, õppimisvõimalustest ja erinevate teenuste olemasolust kohalikul tasandil. Pikemas perspektiivis võib rahvaarv kohtadel kasvada, kui ettevõtluskeskkond paraneb ja juurde luuakse uusi töökohti, samuti kui paranevad liikumistingimused, sealhulgas ühistranspordi kättesaadavus ja kvaliteet. Mõju turvalisusele Turvalisuse halvenemine ühistranspordi teenindustaseme ja kvaliteedi langemise, ühistranspordi infrastruktuuri mittearendamise, samuti hõredate sõidugraafikute ja informatsioonipuuduse tõttu on negatiivne mõju, mis teeb muret ning vähendab ÜT atraktiivsust. Mõju tööstustele ja ärikeskkonnale Tööstusele ja ärikeskkonnale ühistranspordi areng erilist mõju ei avalda. Küll võivad
looduslike liikide kaitse võimalikult madala taksonoomilise üksuse tasemel ja võimalikult kõigi liikide säilimiseks. (2) Kaitsealustesse liikidesse kuuluvate isendite elu- või kasvutingimuste säilitamiseks, parandamiseks ja paljunemise soodustamiseks rakendatakse kohalikke, riiklikke ja rahvusvahelisi programme. (3) Teede ja teiste tehisobjektide rajamisel tuleb tagada kaitsealustesse liikidesse kuuluvatele isenditele võimalikult ohutud elu- ja liikumistingimused ning kaitsealuste kivististe või mineraalide teada olevate leiukohtade säilimine. (4) Ökosüsteemide ohustamise vältimiseks on võõrliikide loodusesse viimine keelatud, välja arvatud teaduslikult põhjendatud taasasustamine keskkonnaministri loal. 87. Taimestikku ohustavad peamised tegurid Taimeliikide ohutegurid: Suurt mõju avaldab inimtegevus! Võsastumine (ka metsastumine, roostumine, kadastumine) Niitmisel tekkinud heina ülejäägid,