50 000 kuni 100 000 järgijat, kes uskusid, et Jeesus Kristus naaseb 22. oktoobril 1844. aastal. See arvamus oli tekkinud Piibliprohvetikuulutuste väärtõlgendamisest ja tõi endaga kaasa suure pettumuse, mille tulemusena paljud pöördusid usust kõrvale. Esialgu oli tegu interkonfessionaalse liikumisega, milles osales mitmete erinevate kirikute liikmeid, sealhulgas baptiste, metodiste ja universaliste. Peale suurt pettumust jagunesid usklikud erinevatesse liikumistesse, milledest tekkisid uued kogudused. Peamiseks adventistide koguduseks on Seitsmenda Päeva Adventistide kogudus, mis organiseerus 1863. aastal ja millel oli 2008. aastal üle maailma umbes 15 miljonit liiget. Lisaks Kristuse teisele tulemisele peavad nad peavad tähtsaks ka kümne käsu pidamist ja tervislikke eluviise. hingamispäeva ehk meie mõistes pühapäeva, tähistavad nemad laupäeval. Esimesed Seitsmenda Päeva Adventistide misjonärid jõudsid Eestisse 1890. aastatel. Esimeseks
milleks võib olla lennuk, rakett, allveelaev Külm sõda algas berlini blokaadiga 1948 a juunis- mai 1949. Külm sõda jätkus doktriinide ja plaanide väljakuulutamistega. 1947 asutas USA president Harry Trumann välispoliitilise programmi, mille järg USA pidi toetama vabade rahvaste tegevust, kes osutavad relvastatud vastupanu välisele survele allumse vastu. Kuulutati, et USA sekkub kommunistide toetatud liikumistesse Euroopas jm. Neid USA seisukohti nimet Trumani doktriiniks. Marshalli plaan, see seisnes Euroopale raha andmises, mille eesmärgiks oli peatada kommunsimi levik Euroopas.
Tolerantsus sallivus erinevuste suhtes. St et teistsuguse väljanägemise, käitumise või mõtteviisi tõttu ei mõisteta kedagi hukka ega kiusata taga. Nulltolerants täisleppimatus. St et teatud ühiskondlikke nähtusi ei sallita. Nt ei saa ühiskond olla salliv ehk tolerantne kuritegevuse suhtes. Oma huvide väljendamiseks on erinevaid võimalusi. Aktiivsed kodanikud seisavad oma tõekspidamiste eest kuuludes ühiskondlikesse liikumistesse, surverühmadesse, erakondadesse. Kõigil inimestel on võimalik korraldada protestiavaldusi või neis osaleda. Igas inimkoosluses tekivad paratamatult erimeelsused. Demokraatlikus ühiskonnas järgitakse erimeelsuste lahendamisel kindlaid põhimõtteid: - Tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides. - Sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled. - Otsustamisel peab lähtuma ühisest kasust ja enamuse tahtest, unustamata seejuures vähemust.
Koreograaf on see, kes loob koreograafiat. Kuigi koreograafiat kasutatakse peamiselt tantsudes ,kasutatakse koreograafia ka paljudes teistes tegevustes, mis sisaldavad inimeste liikumist , sealhulgas: kisakoor, filmikunst, võimlemine, moeshowdel, uisutamuises. Keerulised liikumised ja tantsud laval ja ekraanil ei toimu ilma rohke tööta. Tantsijad veedavad aastaid õppides tantse ja hooni oskusi, nagu ka enamik koreograafe. Koos nad siis tõlgivad need oskused arvukatesse liikumistesse, mis väljendab ideid ja lugusid.Maailmas on tuhandeid tantsustiile ja neid kõiki esitavad väga erinevad tantsijad. Koreograafid loovad originaal tantse ja uusi tõlgendusi olemasolevatele tantsudele. Nad töötavad teatrites, tantsu koolides,tantsu ja filmi stuudiotes, ja moeshowdel . Kuna paar tantsu eeskirja on kirja pandud, siis koreograafid ülesandeks on esitajate juures proovida saavutada soovitud mõju, sageli näidatakse täpset tehnikat
otsusetegemises. Kuid praktikas piirdub osalusdemokraatia suurelt jaolt kodanike osalemisega referendumites ja väljatöötatud ettepanekute hääletamises, mis võivad hõlmata ka avalikke arutelusid ja otsusetegemise protsesse. Osalusdemokraatia püüab reformida esindussüsteemi, näiteks sagedam hääletuste läbiviimine või ametikohtade täitmine hääletuse teel, mis peaks kodanikke aktiivsemalt kaasa haarama kommuunidesse, sotsiaalsetesse liikumistesse ja huvigruppidesse. USA on osalusdemokraatias Lääne-Euroopa maadest tunduvalt kaugemale jõudnud. (G.Kurian, lk.257) 5 1.8 Arutlusdemokraatia Demokraatia mis rõhutab lahenduse leidmisel vestluse ja diskussiooni tähtsust, hääletamise tähtsuse arvelt, kuna arutelu andvat kvaliteetsemaid ja vastuvõetavamaid otsuseid. Seda meetodit võib kasutada nii väikekollektiivis kui ka suure huvigrupi esindusorganis. (Demokraatia, 2004) 1
Osalusdemokraatia piirdub suurelt jaolt kodanike osalemisega referendumites ja väljatöötatud ettepanekute hääletamises, mis võivad hõlmata ka avalikke arutelusid ja otsusetegemise protsesse. Osalusdemokraatia püüab reformida esindussüsteemi, näiteks sagedam hääletuste läbiviimine või ametikohtade täitmine hääletuse teel, mis peaks kodanikke aktiivsemalt kaasa haarama kommuunidesse, sotsiaalsetesse liikumistesse ja huvigruppidesse. (Demokraatia liigid, 2004) Osalusdemokraatia on juurdunud kindlamini seal, kus on tugev omavalitsus (Skandinaavias) või kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus (USA-s) (Olenko, Toots, 2005, lk 62) 1.4. Elitaardemokraatia „Elitaardemokraatia mudel on esindusdemokraatia üks suundi, kus mandaati käsitletakse kui rahvalt saadud volitust valitseda.“ (Toots, 2005) Elitaardemokraatia tähendab seda, et esindava 4
Samas kutsub baltisaksa ringkondi üles koostööle. Räägib ühisest kodumaast jne. Üheks tervikuks saamise eelduseks on, et sakslastel tuleb eestlaste rahvuslikke püüdlusi tunnistada ja toetada. Selles kõnes on ta hoiatanud baltisaksa ringkondi ka idast tulevate ohtude eest. Hurda kõnet just suure soojusega vastu ei võetud. Aasta hiljem peeti järjekordne sinod, kus otsustati, et tuleb vastu võtta seisukoht, kuidas luteri kirik peab suhtuma eesti ja läti rahvuslikesse liikumistesse. Resolutsioon, mis vastu võeti, oli veelgi räigem kui kardeti. Resolutsioonis hinnati rahvuslikke liikumisi antikristlikeks ja väga kahjulikeks. Räägiti, et rahvusliku liikumise juhid eksitavad inimesi. Väideti, et rahvusgruppe ei ole võimalik võrdustuda ja sakslased jäävad alati paremaks ja eestlased ja lätlased peavad tänulikud olema. Luterlikel vaimulikel keelati rahvuslikust liikumisest osa võtta. Hurt ja mitmed teised
annaabi.ee 
