(Sisekihti nimetatakse – käsnolluseks ehk spongiosa, pindmistkihti nimetatakse - plinkolluseks ehk kompakta) B: Millega on täidetud toruluu otsad? (punane üdi, kollane üdi) C: Millega on luu kaetud liigespindadel? (Liigesekõhrega) 3. Nimeta luuühendusi: A: On luuühendus, aga ei ole liiges (sündesmoosid, tappühendused, sümfüüsid) 4. Õlaliiges: A: Mis luud on õlaliigeses? (Abaluu ja õlavarreluu) B: Mis tüüpi liiges? ( Keraliiges) C: Nimeta liikumisteljed? (Frontaaltelg, Sagitaaltelg, Vertikaaltelg) 5. Põlveliiges: A: Mis luud liigestuvad põlveliigeses? (Põlvekeded ehk patella, reieluu, sääreluu) B: Millised abiaparaadid jagavad ülemise ja alumise korrusse? (Meniskid) C: Mis liikumised toimuvad ülemises korruses? (Painitus ja sirutus frontaalteljes) D: Alumises korruses? (Vertikaal telg, sisee välja pööramine) 6. Nimeta ajukolju luud ja mitu neid on? A: Oimuluud 2 B: Kuklaluu 1 C: Kiiruluud 2 D: Sõelluu 1 E: Kiilluu 1
16. Toruluu: A: Kuida nimetatakse nimetatakse pinnakihti ja sisekihti? Plinkollus e kompakta ja käsnollus B: Millega on täidetud toruluu otsad? Kollane ja punane luuüdi C: Millega on luu kaetud liigespindadel? liigesekõhrega D: Nimeta luuühendusi Pidevühendid, liigesed 17. Õlaliiges: A: Mis luud on õlaliigeses? Õlavarreluu ja abaluu B: Mis tüüpi liiges? Kera C: Nimeta liikumisteljed? Frontaaltelg, sagitaaltelg ja vertikaaltelg 18. Põlveliiges: A: Mis luud liigestuvad põlveliigeses? Reieluu, sääreluu , põlvekeder e patella B: Millised abiaparaadid jagavad ülemise ja alumise korrusse? Meniskid C: Mis liikumised toimuvad ülemises korruses ja telg? Painutus-sirutus ; frontaaltelg D: Alumises korruses ja telg? Sisse- ja väljapööramine; vertikaaltelg 19. Nimeta ajukolju luud ja mitu neid on(1 või2)?
16. Toruluu: A: Kuida nimetatakse nimetatakse pinnakihti ja sisekihti? Plinkollus e kompakta ja käsnollus B: Millega on täidetud toruluu otsad? Kollane ja punane luuüdi C: Millega on luu kaetud liigespindadel? liigesekõhrega D: Nimeta luuühendusi Pidevühendid, liigesed 17. Õlaliiges: A: Mis luud on õlaliigeses? Õlavarreluu ja abaluu B: Mis tüüpi liiges? Kera C: Nimeta liikumisteljed? Frontaaltelg, sagitaaltelg ja vertikaaltelg 18. Põlveliiges: A: Mis luud liigestuvad põlveliigeses? Reieluu, sääreluu , põlvekeder e patella B: Millised abiaparaadid jagavad ülemise ja alumise korrusse? Meniskid C: Mis liikumised toimuvad ülemises korruses ja telg? Painutus-sirutus ; frontaaltelg D: Alumises korruses ja telg? Sisse- ja väljapööramine; vertikaaltelg 19. Nimeta ajukolju luud ja mitu neid on(1 või2)?
Test 1 4. nimeta lülisammast tugevdavad sidemed. 3 pikka ja 3 lühikest. Pikad: 1. Eesmine pikiside 2. Tagumine pikiside 3. Ogadeüline side Lühikesed: 1. Ogajätkede vahelised sidemed 2. Ristijätkete vahelised sidemed 3.kollasidemed 5. puusaliiges. Mis luud ja mis osad liigestuvad. Liigesetüüp. Liikumisteljed ja liikumised selles liigeses. Puusanapp. Reieluupea läheb sisse. Liiges on tüüpiline keraliiges. Liikumised: frontaalteljel ette ja taha painutus. Sagitaalteljel eemaldamine ja lähendamine. Vertikaalteljel sissepööramine ja väljapööramine. Ka koonusliikumine. 6. 5 näokoljuluud ja ladina k. Nimi ja kas koljus 1 või kaks. Ninaluu(2) – os nasale, sarnaluu (2) – os zygomaticum, alalõualuu(1) - mandibula,
pindmist kihti nimetatakse - plinkolluseks ehk kompaktaks) B: Millega on täidetud toruluu otsad? (punane luuüdi, kollane luuüdi) C: Millega on luu kaetud liigespindadel? (liigesekõhrega) D: Millega on luu kaetud mujal/väljaspool? (tihe sidekoe kiht periost) 18. Nimeta luuühendusi: A: On luuühendus, aga ei ole liiges (sündesmoosid, tappühendused, sümfüüsid) 19. Õlaliiges: A: Mis luud on õlaliigeses? (abaluu ja õlavarreluu) B: Mis tüüpi liiges? ( keraliiges) C: Nimeta liikumisteljed? (frontaaltelg, sagitaaltelg, vertikaaltelg) 20. Põlveliiges: A: Mis luud liigestuvad põlveliigeses? (põlvekeder ehk patella, reieluu, sääreluu) B: Millised abiaparaadid jagavad ülemise ja alumise korrusse? (meniskid) C: Mis liikumised toimuvad ülemises korruses? (painutus ja sirutus) D: Alumises korruses? (sisse- välja pööramine e. rotatsioon) 6. Nimeta ajukolju / koljuluud ja mitu neid on? A: Oimuluud 2 B: Kuklaluu 1 C: Kiiruluud 2 D: Sõelluu 1 E: Kiilluu 1 F: Otsmikuluu 1 21
rinnak (sternum) 12 paari roideid (costa) 2. 5 luud millel on nimetus pea: 1) m. biceps brachii 2) m.triceps brachii 3) m. quadriceps femoris 4) m.triceps surae 5) m. biceps femoris 3. Lülidevahe ketas a) millistest osadest koosneb (2) (fibroosvõru (anulus fibrosus) säsituum (nucleus puposas) b) funksioonid (3) lülide ühendamine, liikuvuse võimaldamine, luude kasvamise võimaldamine, põrutuste amortiseerimine 4. Puusaliiges : liikumisteljed iga juurde liikumised selle ümber Art coxae a) Reieluupea, puusanapp( a) häbemeluu os pubis b) Niudeluu os ilium c) istmikuluu os sacrum) 3 telge : frontaal ( ette-taha painutus), sagitaal ( eemaldamine, lähendamine), vertikaal (sisse-välja pööramine). KOONUSLIIKUMINE. 5. Ülemine kuklaliiges (kandelüli-kuklaliiges) liigese, tüüp, teljed ja liikumised Art atlantooccipitalis kandelüli ülemised liigeslohud + kuklaluu põndad, ellipsoid (frontaal ja sagitaaltelg). 6
rinnak (sternum) 12 paari roideid (costa) 2. 5 luud millel on nimetus pea: 1) m. biceps brachii 2) m.triceps brachii 3) m. quadriceps femoris 4) m.triceps surae 5) m. biceps femoris 3. Lülidevahe ketas a) millistest osadest koosneb (2) (fibroosvõru (anulus fibrosus) säsituum (nucleus puposas) b) funksioonid (3) lülide ühendamine, liikuvuse võimaldamine, luude kasvamise võimaldamine, põrutuste amortiseerimine 4. Puusaliiges : liikumisteljed iga juurde liikumised selle ümber Art coxae a) Reieluupea, puusanapp( a) häbemeluu os pubis b) Niudeluu os ilium c) istmikuluu os sacrum) 3 telge : frontaal ( ette-taha painutus), sagitaal ( eemaldamine, lähendamine), vertikaal (sisse-välja pööramine). KOONUSLIIKUMINE. 5. Ülemine kuklaliiges (kandelüli-kuklaliiges) liigese, tüüp, teljed ja liikumised Art atlantooccipitalis kandelüli ülemised liigeslohud + kuklaluu põndad, ellipsoid (frontaal ja sagitaaltelg). 6
sidekoelised ühendid fibroosühendid õmblused tappühend e gomfoos kõhrühendid kõhrliidus sümfüüs luuliidus e sünostoos · liigesed e artikulatsioonid luude liigestuvate pindade vahel on pilu, liikumine palju vabam. Liigesed võimaldavad liikumisi suurema amplituudiga ja väiksema lihasjõu kuluga liigesepinnad liigesepilu liigesekapsel Liigeseteljed e liikumisteljed: frontaaltelg painutus, sirutus vertikaaltelg pööramine sagitaaltelg külgpainutus Liigeste põhitüübid: · üheteljelised liigesed plokkliiges ratasliiges · kaheteljelised liigesed ellipsoidliiges sadulliiges · kolme(palju-)teljelised liigesed keraliiges lameliiges LIHASTESÜSTEEM Kõigi lihasrakkude ühiseks omaduseks on kontraktiilsus võime kiiresti ja jõuga lüheneda. Lihastel
annaabi.ee 
