1.Loomarakk Organelid 1 Sünteesib valke 6 2 Juhib raku elutegevust 3 3 Aitab kaasa raku jagunemisele 9 4 Laseb läbi vajalikke aineid 1 5 Sisaldab pärilikku infot 4 6 Varustab rakku energiaga(rakuhingamine) 8 7 Kannab laiali vajalike aineid 2 8 Lagundab mittevajalike aineid 10 9 Sorteerib valke 7 10 On valkude liikumisteeks 5 Loomarakk 1.rakukest koosneb tselluloos 2. vakuool tekitab turgor ehk siserõhk. 3.kloroplast isaldab klorofüll rohelise värvusega Plastiidid 1. Kloroplastid kromoplastid leukoplastid 1. Toimub fotosüntees 2. Kromoplastid- nemad annavad värvusi punane oranz ja kollane 3. Leukoplstid värvusetud, sisaldavad varuaineid
kes tegutsevad öösiti ja toituvad veekogu põhjal peamiselt taime- ja loomajäänustest. Selgroogsed Jões elavad suures osas samad kalad kes järveski. Jahedamat ja hapnikurikkamat vett vajavad jõeforell ja lepamaim järves ei ela. Mitmed meres elavad kalad, näiteks meriforell ja lõhi, tulevad aga jõgedesse kudema. Jõgede läheduses elab mitmeid imetajaid. Saarmas ja mink (ameerika naarits) käivad vees toitumas. Koprale on jõgi ja selle kaldad peamiseks liikumisteeks ning varjekohaks. Suuremate jõgede aeglase vooluga osades ja jõesoppides elavad enam-vähem samad linnud kes järvedelgi. Vaid vesipapp ja jäälind on kohastunud elama kiirema vooluga jõelõikudel. Jõgede tähtsus ja kasutamine Jõgi on inimesele majanduslikult tähtis. Jõgedele rajatud tammidega paisutatakse vett ning see aitab toota elektrienergiat. Juba ammustest aegadest on jõgi andnud inimesele toitu (kala). Jõgesid
vähendades kasvuhooneefekti. Ekvatoriaalsete vihmametsade alade suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele. Ekvatoriaalsete vihmametsade ning ühtlasi ka maailma veerikkaim jõgi on Lõuna- Ameerikas asuv Amazonas. Kuna erinevatest piirkondadest tulevatel lisajõgedel on suurvesi eri aegadel, on peajõe veetase aastaringselt suhteliselt stabiilne. Aafrika vihmametsade aladel voolab Kongo jõgi, mis on tähtsaks liikumisteeks ja oma suurte languste tõttu energiarohke. Vihmametsades on väljakujunenud väheviljakad ferraliitmullad. Muldade lähetekivimid on raua ja alumiiniumirikkad ning nende väljauhtumise tõttu on muld raudoksiidist punakaspruun. Muld on happeline ja mineraalainete vaene, sest niiskuse ja soojuse tõttu on aineringlus väga kiire. Termiidid, mikroorganismid ja seened lagundavad orgaanilise aine kiiresti ja tekkinud toitained omastatakse kasvavate taimede poolt
Raku mõiste võttis kasutusele Robert Hooke Loomarakk Mitokonder Varustab rakku energiaga Rakutuum Juhib raku elutegevust Tsütoplasma Täidab rakku ja viib aineid edasi Ribosoomid Sünteesivad valke Rakumembraan Laseb läbi vajalikke aineid ja ümbritseb rakku Kromosoomid Sisaldab pärilikku ainet Golgi kompleks Sorteerib valke Lüsosoom Lagundab mittevajalikke aineid Tsentrosoom Aitab kaasa raku jagunemisele Tsütoplasmavõrgustik On ainete liikumisteeks Taimerakk Rakukest koosneb peamiselt tselluloosist. Tänu vakuoolile tekib raku siserõhk e. Turgor. Plastiidid Kloroplastid Kromoplastid Leukoplastid -Sisaldavad klorofülli- -Sisaldavad karotinoide- kollane, -Värvusetud- sisaldavad varuaineid toimub fotosüntees punane, oranz (tärklis) Kloroplastid Sarnasus mitokonderiga Erinevus mitokonderiga
2)eukarüootne(päristuumne)-on rakutuum, nt.protistid,seened,loomad,taimed organellid-rakuosad Elektrimikroskoop suurendab 500korda rohkem kui valgusmikroskoop 1)juhib raku elutegevust- rakutuum 2)varutab rakku energiaga- mitokonder 3)lagundab mittevajalikke aineid-lüsosoomid 4)Laseb läbi vajalikke aineid-rakumembraan 5)sünteesib valke-ribosoom 6)sorteerib valke-golgi kompleks 7)sisaldab pärilikku infot-kromosoom 8)aitab kaasa raku jagunemisele-tsentrosoom 9)on valkude liikumisteeks-tsütoplasmavõrgustik 10)kannab aineid rakus edasi-tsütoplasma kui rakk oleks riik, siis millised raku osad oleksid: 1)elektrijaam-mitokonder 2)riigipiir-rakumembraan 3)valitsus-rakutuum 4)vabrik-ribosoom 5)teedevõrk-tsütoplasma võrgustik 6)lado-golgi kompleks 7)prügimägi-lüsosoomid 8)panga kullavaru- kromosoom taimerakk: eripära:rakukest(on paksme ja tugevam kui rakumembraan)(koosneb peamiselt tselluloosist) rakukesta ülessanded:annab kuju ja tugevuse,kaitseb, aitab seedida
9. Mitokonder 10. Lüsosoom 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Ülesanded: Juhib raku elutegevust Tuum Varustab rakku energiaga, (raku hingamine) Mitokonder Lagundab mittevajalikke aineid Lüsoom Sisaldab pärilikku infot Kromosoomid Aitab kaasa raku jagunemisele Tsentrosoom Kannab edasi toitaineid ja O2 Tsütoplasmavõrgustik Laseb läbi vajalikke aineid Rakumembraan Sünteesib valke Ribosoom Sorteerib valke Golgi kompleks On valkude liikumisteeks Mikrotuubel Taimerakk Erinevused loomarakust: Rakukest(koosneb peamiselt tselluloosist) Vakuool(vee reservuaar ja kindlustab raku siserõhu ehk turgori) Plastiidid(kloroplastid sisaldab klorofülli, toimub fotosüntees, rohelised/kromoplastid sisaldab karotinoidud, punased, kollased, oranzid/leukoplastid sisaldavad tärklist ja on värvusetud) Nimeta 2 põhjust miks juure rakkudes ei toimu fontosünteesi?
Võrrandi paremal poolel on tabeli integraal, seega võime kirjutada: 0 0 tan K ln tan 45 ln tan 45 2 2 Sellele võrrandile vastavat kõverat Maa pinnal nimetatakse loksodroomiks. Kui K = 0° või 180° on 0 = 0 , laeva liikumistee ühtib meridiaaniga, mis teatavasti on suurringi kaar. Kui K = 90° või 270° on tanK = , laeva liikumisteeks on paralleel ehk väike ring. Loksodroom lõikab iga paralleeli ainult üks kord, aga meridiaani palju kordi, lähenedes iga korraga poolusele. Võib öelda, et loksodroom on logaritmiline spiraal, mis assümptootiliselt läheneb poolustele. 7 Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005 8. Tuletada Mercatori kaardi paralleeli kaardimõõdu valem.
annaabi.ee 
