sest siis suureneb pöördenurgale vastav nihe piki ringjoont. Pikema pendli käigu saamiseks peab pendel ise olema võimalikult pikk. Samuti saab paremaid tulemusi raskema pendliga, sest siis segavad pendli liikumist vähem võimalikud õhuliikumised ja pendli kinnitustraadis tekkida võivad võnkumised. Maa pöörlemist demonstreerivaid pendleid nimetatakse Foucault' pendleiks sellise katse esmakorraldaja prantsuse füüsiku Jean-Bernard-Leon Foucault auks. __________ * Pendli liikumissihi säilimise põhjuseks on kehade inerts: iga keha püüab säilitada oma liikumissihti. Keha saab kõrvale kallutada oma teest ainult mingi külgsuunalise jõu toimel. Peamised jõud, mis mõjuvad pendli pommile, on raskusjõud ja kinnitustraadi tõmme. Raskusjõud on suunatud alla, Maa keskpunkti poole, traadi tõmme üles, kinnituskoha poole. Seega kumbki neist ei sunni pendlit kalduma oma liikumisteest kõrvale. Pendlite süsteem (Bioloogiline kell)
mis ühendab hüdrosüsteemi rippseadmega. 8. Rippadra raami rõhtsuse ja töölaiuse tagamine. Teine nõue haardelaiuse isesäilivus on täidetud, kui alumiste veolattide projektsioonijooned rõhttasapinnale lõikuvad samuti masinast eespool asuvas punktis 3 (joonis 3.17, b). Kui näiteks masina tööorgani takistusele (kivile) sattumise tagajärjel paiskub masina raam tööorganitega vasakule kõrvale (joonis 3.17, b), siis pöördub tööorgan normaalse liikumissihi suhtes. Pöördumine peab olema aga sellise suunaga, et agregaadi edasisel liikumisel suunduks masin tagasi paremale. Nagu selgub skeemilt joonis 3.17, b, vastab sellele nõudele punkti 3 asetus masinast eespool. Vastasel juhul (joonis 3.18, b) on aga olukord vastupidi: tööorgan tungib üha enam vasakule. Süsteem on seda tundlikum, mida suurem on nurk (joonis 3.17, b). Järelikult on rippseadme kahepunktiline skeem (joonis 3.16, c) sellest seisukohast eelistatum, võrreldes
Võimsus on A füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus tehtud tööd. Valem: N= Võimsuse tähis N ja t ühik 1W (loe vatt). Võimsus on 1W, kui igas sekundis tehtud töö on 1J. Kui võimsus on 12W, siis tehakse igas sekundis 12J tööd. Üldjuhul arvutatakse mehaanilist tööd arvestades tegeliku jõu suunda liikumissihi suhtes. (Oska ise joonist teha) Sel juhul on töö üldvalem: A F s cos ,kus on nurk jõu F ja nihke s vahel. Siit saame seletada, millal mehaanilise töö väärtus on 0, millal positiivne ja millal negatiivne. Tööd ei tehta (A=0), kui 1) F=0 keha liigub inertsi mõjul; 2) s=0 seisab hoides raskust, 3) =90° või =270° jõud mõjub risti liikumissihiga. Töö on positiivne, kui jõu projektsioon liikumissihile ühtib liikumise suunaga. Töö on
● Selgita inertsust. Mis on inertsuse mõõduks? ● Millel põhineb massi määramine kaaludega? ● Mis on raskusjõud ja kuidas seda leida? 10.tund: Järgneb III töö 5 kuni 9 tunnis õpitud (alla kriipsutatud) küsimustele, põhikooli valemite tundmisele, tehetele 10-astmetega ja ühikute teisendamise oskusele. 11 tund: Mehaaniline töö ja energia. Üldjuhul arvutatakse mehaanilist tööd arvestades tegeliku jõu suunda liikumissihi suhtes. Sel juhul on töö üldvalem: ,kus on nurk jõu F ja nihke s vahel. Siit saame seletada, millal mehaanilise töö väärtus on 0, millal positiivne ja millal negatiivne. Tööd ei tehta (A=0), kui 1) F=0 keha liigub inertsi mõjul; 2) s=0 seisab hoides raskust, 3) =90° või =270° jõud mõjub risti liikumissihiga. Töö on positiivne, kui jõu projektsioon liikumissihile ühtib liikumise suunaga. Töö on
juurel (-rookur), ekskavaator, haarats- ja kopplaadur, buldooser, kallurauto ja traktori kallurhaagis. Kivivaalur (-vaaluti) on väikeste (kuni 30 cm) pinna- ja kuni 10 cm sügavuses ole- vate poolpeitkivide laus- ja laikkoristuse haake-, ripp- või poolrippmasin. Selle töö tu- lemusena moodustub kivivaal laiusega 1,0...1,5 m ning tüsedusega (joontihedusega) kuni 50 kg/m. Kivivaalurid võivad olla passiivsed ja aktiivsed. Passiivvaaluri, mida saame nimetada ka vaalutiks, tööseadiseks on liikumissihi suhtes nurgi paiknev kammpiistik, mis mullas liikudes kammib sellest kivid välja ning koos pinnakividega suunab masina liikumissihilisse vaalu. Passiivvaalur võib olla ühe- või kahepoolse tööseadisega, seega pikitelje suhtes ebasümmeetriline või sümmeetriline. Joonis 1. Aktiivse kivivaaluri ehituse ja töötamise põhimõtteskeem: 1 tugiratas, 2 raam, 3 kivide vaal, 4 hammasbiiter (-trummel), 5 - hammas (sõrm, pulk), 6 pin-nakivi, 7 riputusseadis
annaabi.ee 
