Sellistel puhkudel annab parima võimaliku tulemuse tavaliselt paindlikkus ja toote- ning kliendipõhine lähenemine hoiustamisviiside rakendamisel. Toodete paigutamisega on vaja pürgida selle poole, et sagedamini liikuvad tooted paigutatakse alati neile kõige enam sobivatele hoiukohtadele, millega saavutatakse: komplekteerimisteekondade lühenemine (tooted paiknevad lähestikku); liikumisteekondade lühenemine hoiukohale paigutamisel. Toodete liikumissageduse mõõtmisel arvestatakse väljastuskordade arvu ajaühikus (päev, kuu, kvartal, aasta). Kasutatud materjal http://e-ope.khk.ee/oo/hoiustamissysteemid/index.html
lisaks prognoosile (mis tagab keskmiselt varustatuse vaid 50% juhtudest). Reservvaru ja tellimispunkti visuaalne kujutamine- ABC-analüüs- A-rühma tooted (kiiresti liikuvad kaubad) paigutatakse pakkumis- ja loovutusalale võimalikult lähedale ja madalamatele riiulitele, C-rühma tooted (aeglaselt liikuvad kaubad) loovutusalast võimalikult kaugele ja ülemistele riiulitele, B-rühma tooted kahe eelmise rühma vahele. Toodete liikumissageduse mõõtmisel lähtutakse kas väljastatud toodete arvust või väljastuskordade arvust kindlal ajavahemiku XYZ-analüüs – Meetod, millega uuritakse kaupade käibe regulaarsust ja nõudluse prognoositavust. • X tooted: konstantne tarbimine, vähene muutlikkus • Y tooted: tugevam muutlikkus tarbimises, trendidest ja hooaegadest sõltuvad kaubad • Z tooted: täiesti irregulaarne tarbimine või ka väga harvad ostud Kasutatakse sageli koos ABC-analüüsiga
Käitlemisviisi järgi kindlaksmääratud hoiukohad. Ühesugust käitlemist vajavaid tooteid hoitakse ühes lao piirkonnas. ABC-analüüsi alusel. A-rühma tooted (kiiresti liikuvad kaubad) paigutatakse pakkumis- ja loovutusalale võimalikult lähedale ja madalamatele riiulitele, C-rühma tooted (aeglaselt liikuvad kaubad) loovutusalast võimalikult kaugele ja ülemistele riiulitele, B-rühma tooted kahe eelmise rühma vahele. Toodete liikumissageduse mõõtmisel lähtutakse kas väljastatud toodete arvust või väljastuskordade arvust kindlal ajavahemikul Aktiiv- ja reservhoiukohad. Igal tootel on muutumatu (kindel) komplek- teerimiskoht (aktiivkoht) ja üks või mitu läheduses paiknevat reservkohta, kust aktiivkohta täidetakse, kui see tühjaks saab. Aktiiv- ja reservkohasüsteemi kasutatakse siis, kui kaubad saabuvad lattu kaubaalustel, kuid väljastatakse tükikaubana (kastide, karpidena jms)
Elektrienergia vajadus tõstmisel on palju suurem kui tõstuki liikumisel. Seda arvestades peaks eelistama kiirestiliikuvate toodete paigutamist pigem laoriiulite tagumisse otsa kui tööala lähedusse kõige kõrgemale riiulikorrusele. Toodete ringlemissagedus pole sama mis nende väljastamissagedus. Ühesugune ringlemis- sagedus võidakse saavutada toote väljastamisel alusetäis korraga või alusekohal olev pakkeühik korraga. Seetõttu tuleks toodete liikumissageduse mõõtmisel laos lähtuda väljastuskordade arvust ajaühikus (päev, kuu). Küsimused 1. Mida mõeldakse lao hoiustamissüsteemi all? 2. Millistel põhjustel kasutatakse ladudes hoiustamissüsteeme? 3. Millist kasu on võimalik saada ladudes hästi kavandatud ja toimivatest hoiustamissüsteemidest? 4. Nimetada enim kasutatavaid hoiustamissüsteeme? 5
Toodete ringlemissagedus pole sama mis nende väljastamissagedus. Ühesugune ringlemis- sagedus võidakse saavutada toote väljastamisel alusetäis korraga või alusekohal olev pakkeühik korraga. Seetõttu tuleks toodete liikumissageduse mõõtmisel laos lähtuda väljastuskordade arvust ajaühikus (päev, kuu). Küsimused 1. Mida mõeldakse lao hoiustamissüsteemi all? 2. Millistel põhjustel kasutatakse ladudes hoiustamissüsteeme? 3
annaabi.ee 
