· Inspiratsioon: Marcelle Lender · 1893.- esimene isiknäitus mainekas Galerie Goupil's- näituse eestvedajaks oli Maurice Joyant. (kooli/elu.kaaslane) "Klounitar Cha-U-Kao Moulin Rouge'is" 1895 SIHITA TEE 1895- 1899 · Järk- järgult hakkas kunstniku eluviis tema loovust kahjustama. · Vastuolud sõprade- sugulastega sagenesid, võõrandus inimestest. · Lõbusast seltskonnakaaslasest oli saanud probleemne juhtum. VÕÕRAD MAAILMAD · Kui poleks olnud liikumispuuet, oleks Toulouse- Lautrec enda sõnul eelistanud saada kirurgiks või sportlaseks. LISA: Kasutatud materjal: · Raamat "Henri de Toulouse- Lautrec" · Henri de Toulouse- Lautrec. [WWW] www.google.com /Internetis/ (2008) · Toulouse- Lautrec. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht /Internetis/ (2008) TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Parkinsoni tõbi on ajuhaigus, millel on biokeemiline põhjus. Organismis on puudus ühest närviülekandeainest ehk neurotransmitterist, mida nimetatakse dopamiiniks. Sellest tulenebki kogu haiguse olemus, sest kui jääb puudu neurotransmitterist, muutuvad liigutused kohmakaks ja aeglaseks, lihased jäigaks ja liikumiskiirus on häiritud. Esialgu tekib käte, jalgade, hiljem juba kogu keha värin. Selles väljendubki haiguse olemus. Sellele liikumispuuet tekitavale haigusele on omane hilisem süvenemine. Süvenemise tempo võib olla väga erinev: on haigeid, kes on suutelised aastaid iseseisvalt töötama, kõrvalise abita endaga toime tulema, kuid on ka patsiente, kes vajavad abi lihtsaimagi ülesande täitmisel. Virgatsaine dopamiini hulk väheneb ajus, mis on tingitud ühe kindla struktuuri - musttuuma e. substantia nigra - kahjustusest. Haigus ilmneb alles siis, kui üle poole musttuuma on hävinud
parane, vaid pigem süveneb. Vähesel määral esineb ka lapsi, kes on sündinud jäsemete väärarenguga või puudumisega. On levinud arvamus, et liikumisprobleemidega lastele on vajalik muretseda korralikud liikumisabivahendid, teha kaldteed, invaWCd ja liftid ning rohkem muresid justkui polekski. Tegelikkuses on selliseid ,,kergeid" liikumispuudega lapsi siiski vähe. Liikumispuue ja sellega kaasnev sõltub eelkõige liikumispuude tekkimise põhjustest. Seega -- tulenevalt liikumispuuet põhjustavast diagnoosist on erinevad nii 3 liikumispuudega laste vajadused, iseseisev toimetulek kui ka hariduslikud erivajadused. (Leppik & Sarjas, 2010) Liikumispuudega lapse haridus Oluline on teadvustada, et puue ei ole haigus, vaid seisund. Lapsele tuleb õpetada puudega kohanemist, sest puudest vabanemine õnnestub haruharva. Kõige tähtsam ongi õppida elama koos puudega
tuvastada raskemetallide intox(juuste spektran), verest ER membraani rasvhapete määramine, detoksikatsioon, rakutoitmine, nõelravi, kaaniravi, manuaalteraapia, massaaz. PARKINSONI TÕBI: basaalganglonite(närvirakud) kahjustusest tingitud kliiniline süsteem. Peamisteks avaldumisteks on liigutuste aeglustumine (hüpo ja bradükineesia), lihasjäikus, peenamplituudiline värin ja püstipüsimise häired. Algab hiilivalt ja progresseerub aeglaselt ja põhjustab sügavat liikumispuuet. Ei lühenda eluiga, kuid kahjustab kvaliteeti. Etioloogia-tõve korral väheneb virgatsaine dopamiini hulk ajus, mis on tingitud ühe kindla struktuuri musttuuma-kahjustustest. Haigus ilmneb alles siis, kui üle 50% musttuuma on hävinud ja virgatsaine sisaldus ajustruktuurides on 1/5 norm. Tekkemehanismid on tänapäeval hästi teada, samas ei ole siiani kindlaid ja ühtseid seisukohti, miks musttuumad hävivad. On uuritud võimalikke kk pärit või organismi
Parkinsoni tõve diagnoos kinnitatakse ning ravi alustatakse pärast esmassümptomite ilmnemist. Ülal nimetatud motoorsetele sümptomitele (hüpo- ja bradükineesia, rigiidsus, treemor ja posturaalne ebastabiilsus) võivad lisanduda mittemotoorsed sümptomid: psühhiaatrilised ja autonoomse närvisüsteemi häired. Kliinilises pildis domineerivate sümptomite alusel saab eristada treemor-dominantset ja akineetilis- rigiidset vormi. Haigus progresseerub, põhjustades süvenevat liikumispuuet ja sellest tulenevat funktsionaalset häiret. Akineetilis-rigiidse Parkinsoni tõve korral tekib liikumispuue kiiremini kui treemordominantse vormiga. Väljakujunenud haiguse korral vajavad osad patsiendid abivahendeid ja kõrvalabi. Olulisteks teguriteks igapäevase eluga toimetulekul on posturaalne häire ja dementsus. Parkinsoni tõbi ei lühenda eluiga, kui patsient saab adekvaatset ravi.
annaabi.ee 
