LIIKUMISHARRASTUS – TREND VÕI TEADLIK TERVISEKÄITUMINE? Tervisesport välitingimustes II Koostaja: Jaanika Üprus Tallinn 2018 Liikumisharrastus on igale inimesele kasulik. Aktiivne elu aitab püsida terve ja tugevana. Mul on hea meel, et viimaste aastatega on sportlikud tegevused populaarsemaks muutunud. Kuigi seda võib pidada mõlemaks, siis mina ei pea liikumisharrastust trendiks vaid pigem teadlikuks tervisekäitumiseks. Isegi kui inimesed lähevad tuttavatega trenni kaasa, on nad siiski mingil määral teadlikud, kuidas see nende tervisele mõjub, nad lihtsalt ei mõtle sellele. Mul on hea meel inimeste üle, kelle elukvaliteet on tänu tervisespordile paranenud. Kui suhtuda sellesse kui trendi, siis on see on üks vähestest trendidest, mis mulle meeldib – kuigi see samas ka häirib mind.
Sobiv oleks näiteks jalutamine reipalt pool tundi päevas, viis kuni seitse korda nädalas. See teeb kokku optimaalselt 3-4 tundi päevas. Samuti võid saada piisava kehalise koormuse, kui teed päevas vähemalt 9000 sammu. Kas venitamine/venitustreening on vajalik? Venitamine on väga oluline, tagades kudede ja lihaste parema verevarustuse ja elastsuse.Iga inimene võiks end venitada nii sageli, kui võimalik- ideaalis kord päevas. Eriti oluline on venitus peale pikemat liikumisharrastust või füüsilist treeningut. Alusta lühikestest, 10 sekundilistest veniustest. Hiljem tee pikemaid, 30 sekundilisi venitusi. Venitades ära tee nõksutusi edasi-tagasi see nimelt ei tõhusta venitust, vaid suurendab ohtu, et viõid endale viga teha.
LIIKUMISHARRASTAJA MEELESPEA 1. VÄHESE LIIKUMISE RISKID? * suurem oht vigastustele * nõrgeneb südame ja vereringe töö * osteoporoosi risk * võib tekkida ülekaalulisus * kiire väsimine tavatoimingutes * halb enesetunne * suurem oht külmetushaigustele * liikumisvaegus kahjustab ainevahetust 2. KUIDAS ALUSTADA? Tuleks leida ja plaanida aega oma päevagraafikus liikumisharrastuse ning teiste sellega seotud küsimustega tegelemiseks. Kõige parem on regulaarselt liikumisharrastust alustada reaalsete ja teostatavate, mitte üle jõu käivate eesmärkide seadmisega. 3. LÜHIAJALISED EESMÄRGID? Hakkan end regulaarselt liigutama, nt 3* nädalas ja 30 minutit korraga Kolmel hommikul lähen tööle jalgsi Püüan loobuda suitsetamisest jne 4. PIKAAJALISED EESMÄRGID? Tahan osa võtta järgmise aasta rahvajooksust Tahan võtta kaalust alla 10 kg Tahan parandada oma vastupidavust Tahan saavutada suveks hea vormi, jne 5. ALGAJATE VEAD? Liiga suur soov saada häid tulemusi
Koos pingutusega toimub väljahingamine. Venitustreening on vajalik kudede paremaks verevarustuseks ja lihaste lõõgastunud olekuks. Venitused vähendavad valu, parandavad liigeste liikuvust, ning lihaste tasakaalu ja elastsust. Lihaste ja teiste kudede (nt kõõluste, sidemete) elastsuse säilitamiseks ja arendamiseks sobivad venitus- ja sirutusharjutused ning jooga. Venitusi tuleb teha sageli, soovitatavalt iga päev. Venitada tuleb kindlasti pärast iga pikemat liikumisharrastust või füüsilist tööd (näiteks ka pärast lehtede riisumist, puudelõhkumist või 5 akende pesu). Alustada tuleb 10-sekundilistest venitustest, hiljem teha pikemaid, 30- sekundilisi venitusi ja korrata tsüklit paar korda. Venitusasendis tuleb püüda venida, nii et on tundo n-ö magusat valu venitatava piirkonna lihastes ja kõõlustes. Tasakaalutreening aitab kehal säilitada püstist asendit ja vältida kukkumisi. Parem tasakaal
3. Koostage enda spordiklubi ja alaliidu SWOT-analüüs. 122 SPORDI ÜLDAINED I TASE NB! SPORDI ORGANISATSIOO- NILINE ALUS, SPORDI REGULEERIMISE VORMID TOOMAS TÕNISE SPORDI JA LIIKUMISHARRASTUSE ERINEVAD VORMID Käesolevas Spordi- ja liikumisharrastust saab liigitada erinevate tunnuste alusel. Olgu need õppematerjalis spordialad või spordialade rühmad, mängud, liikumisviisid või harjutused. Sa- käsitleme spordi- ja muti on võimalik liigitada sõltuvalt eesmärkidest või harrastajatest, tele- või publi- liikumisharrastust kuhuvist
annaabi.ee 
