Parasiit toitub peremehe kehavedelikest, kudedest, sooles ka seeditud toidumassist. Vaheperemehe kasutamine on parastiidile kasulik, sest nii kindlustatakse järglastele arenemiseks ja levimiseks paremad tingimused. Parasiit elab peremehe arvel pikka ega ja kurnab teda, kuid ei hävita, sest siis kaoks neil ära toiduallikas. Eluviisi iseärasuste tõttu on parasiidid tihti lihtsustunud kehaehitusega. Näiteks loomade sooles elavatel paelussidel pole silmi, seede- ja liikumiselundeid. Parasiitidel on ka palju suurem viljakus kui peremehel. Energia liikumine toiduahelates. Tootjad, tarbijad ja lagundajad looduses. Organismid on omavahel seotud toitumise kaudu. Taimede ja teiste organismide vahelisi toitumissuhteid kujutatakse toiduahelana. Toiduahela moodustavad organismid, keda omavahel järjestikku ühendavad toitumine ja toiduks olemine. Toiduahela esimeseks, madalaimaks astmeks on taimed - tootjad, järgmiseteks aga loomad tarbijad.
muutumine sarnastes tingimustes. Veeloomade kehakuju on sarnane. Nt: Delfiinil on tunnusd, mis sarnanevad imetajatega: imetamine, poegade sünnitamine Evolutsiooniline regress ehk tagasiminek* Toob kaasa: a) Taandarenemine: a. Osaline – puudutab mingit kindlat kehaosa (rudimendid – elundi embrüonaalne alge). Nt inimeste karvkate. b. Täielik – parasiitne eluviis (siseparasiidid) Nt paeluss, solkmed, viirused i. Neil pole liikumiselundeid, vereringet, närvisüsteemi, meeleelundeid. ii. Aga on hästi arenenud paljunemiselundid Kordamine 1. Evolutsiooni geneetilised alused (mutatsiooniline – ja kombinatiivne muutlikkus) 2. Olelusvõitlus 3. Looduslik valik (kol vormi, joonised) 4. Kohastumused 5. Liigi teke (ristumist takistavad tegurid, liigi tekke järjestus) 6. Makroevolutsioon (Evolutsiooniline progress ja regress, näited)
nimetatakse parasitismiks. Parasitismi on kahe eri liiki organismi toitumissuhe, (üks pool saab kasu parasiit, teine kahju peremees). Osa parasiite kasutab mitut peremeest, st parasiidi vastne areneb vaheperemehes, kes on täiskasvanud parasiidi peremehest erinev.Vaheperemehe kasutamine on kasulik, sest nii kindlustatakse järglastele arenemiseks ja levimiseks paremad tingimused. Oma eluviisi tõttu on parasiidid tihti lihtsustunud kehaehitusega(paeluss- pole silmi, seede- ja liikumiselundeid). Parasiidid on palju viljakamad kui peremeesorganismid. Parasiidid elavad peremehe organismis, taimede pinnal, või loomade kehal. Näiteks, taimedel lehetäid, lehekirbud. Loomade karvades ja lindude sulgedes ka täid ja kirbud, kes toituvad peremees organismi verest. Imetajate kehal parasiteerib, nt puuk, lutikas, kes tulevad sinna ainult vereimemise ajaks. Osa parasiite on seotud kindla taime või loomaliigiga, nt koerakirp,kassikirp
Parasiit toitub peremehe kehavedelikest, kudedest, sooles ka seeditud toidumassist. Vaheperemehe kasutamine on parastiidile kasulik, sest nii kindlustatakse järglastele arenemiseks ja levimiseks paremad tingimused. Parasiit elab peremehe arvel pikka ega ja kurnab teda, kuid ei hävita, sest siis kaoks neil ära toiduallikas. Eluviisi iseärasuste tõttu on parasiidid tihti lihtsustunud kehaehitusega. Näiteks loomade sooles elavatel paelussidel pole silmi, seede- ja liikumiselundeid. Parasiitidel on ka palju suurem viljakus kui peremehel. 17. Kisklus ja konkurents. Kisklus on toitumissuhe, mis väljendub selles, et üks loom sööb teist looma. Teistest loomadest toituvaid loomi nimetatakse röövloomadeks. Selleks, et toitu saada, peavad nad ründama ja kinni püüdma teisi loomi saakloomi. Konkurents isenditevaheline võitlus eluks vajalike tingimuste, peamiselt toidu ja eluruumi pärast. 18. Energia liikumine toiduahelates
kehavedelikest (veri, lümf, koevedelik, nõred) ja kudedest. Viimaseid neelavad nad tükikestena või veeldavad eelnevalt ensüümide abil (kehaväline seede). Mida suurem on parasiitide arv ja kiirem nende kasv ning sigimine, aeda suurem on ka parasiitide toidutarve ja parasiidi patogeenne toime peremehesse. 14 parasiidid otsivad peremehi. Nakkustee, mille korral parasiidid kasutavad peremeeste invadeerimiseks liikumiselundeid. Pistesääsed, kihulased, pihukad, pistekärbsed, parmud jt. kasutavad peremeeste leidmiseks tiibu, kirbud, lutikad, kanalest jt. aga hästiarenenud jäsemeid. Nad otsivad ise aktiivselt peremehi. Puugid seevastu aga varitsevad ooteasendis taimedel peremeeste möödumist, et kinnituda neile. Kõigil sellesse rühma kuuluvatel parasiitidel on hästiarenenud meeleelundid, mis võimaldavad neil orienteeruda peremeeste otsimisel.