OP-KUNST Liisa Jõgi 2008 Op-kunst (ingl. k. optical art) on 1960.a-tel viljeldud kunstivool, mis kasutas taju- psühholoogiast tuntud optilisi efekte: Ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid Ruumilisi illusioone joonte erilise paigutusega saavutatud silmapetteid täiendvärvilisi järelkujundeid lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra nihestamist jms Kuna op-kunsti teosed põhjustavad sageli liikumiselamusi, on seda seostatud ka kineetilise kunstiga . "Op" tuleneb sõnast 'optiline'. Teosed tekitavad optilisi illusioone, ärritavad vaataja taju kummaliste elamustega. Teose loomine eeldab inimese nägemistaju põhjalikku tundmist ja sarnaneb rohkem inseneriloominguga. Victor Vasarely 1908-1997 Vasarely nägemus on Op-kunsti rajaja "uue linna nägemus geomeetriline,
Sageli eksponeerivad nad oma teose ajutise, eksponeerimisruumiga kohandatud teosena, nn. installatsioonina. Opkunst - Omaette abstraktsionismi erivorm on op-kunst. "Op" tuleneb sõnast 'optiline'. Op-kunstnikud üritavad luua teoseid, mis tekitavad optilisi illusioone, ärritavad vaataja taju kummaliste elamustega. Teose loomine eeldab inimese nägemistaju põhjalikku tundmist ja sarnaneb rohkem inseneriloominguga. Kuna op-kunsti teosed sageli põhjustavad liikumiselamusi, os seda sageli seostatud ka kineetilise kunstiga. Maakunst - maakunstiga kõige laiemas tähenduses s.o. loodusliku keskkonna mõjustamisega on inimkond tegelenud aega algusest peale, kuid sellel on olnud siis kas majanduslik, sõjaline, religioosne või ilu loomise (pargikunst) eesmärk. Maakunsti puhul selliseid eesmärke püstitatud pole. Impersonaalne jälg inimtegevusest on maakunstile väärtus iseeneses. Maakunsti tekkel võivad peale kunstisiseste põhjuste
puhastada kõigest liigsest. Nende arvates tuli piirata ka kunstniku eneseväljenduse vabadust. Op-kunst "Op" tuleneb sõnast 'optiline'. Op-kunstnikud üritavad luua teoseid, mis tekitavad optilisi illusioone, ärritavad vaataja taju kummaliste elamustega. Teose loomine eeldab inimese nägemistaju põhjalikku tundmist ja sarnaneb rohkem inseneriloominguga. Kuna op-kunsti teosed sageli põhjustavad liikumiselamusi, os seda sageli seostatud ka kineetilise kunstiga . Tuntuim op-kunstnik on Victor Vasarely, kes ei tahtnud luua elitaarseid luksusesemeid, vaid kunsti, mida saaks vabalt paljundada, mille eesmärgiks oleks publikule ootamatute ja ärritavate, seeläbi tervendavate nägemiselamuste pakkumine. Tähtsus Abstraktne kunst on alates 1910. aastast olnud mõneti moodsa kunsti juur ja tüvi, võib ka öelda, et peasuund. Kasutatud kirjandus Kanglisnki, J., 2005, Kunstikultuuri ajalugu. Tallinn
Apus Callisto Vonal Kz Omaette abstraktsionismi erivorm on op-kunst. "Op" tuleneb sõnast 'optiline'. Op- kunstnikud üritavad luua teoseid, mis tekitavad optilisi illusioone, ärritavad vaataja taju kummaliste elamustega. Teose loomine eeldab inimese nägemistaju põhjalikku tundmist ja sarnaneb rohkem inseneriloominguga. Kuna op-kunsti teosed sageli põhjustavad liikumiselamusi, os seda sageli seostatud ka kineetilise kunstiga. Tuntuim op-kunstnik on Victor Vasarely (1908-1977), kes ei tahtnud luua elitaarseid luksusesemeid, vaid kunsti, mida saaks vabalt paljundada, mille eesmärgiks oleks publikule ootamatute ja ärritavate, seeläbi tervendavate nägemiselamuste pakkumine. Abstraktne kunst on alates 1910. aastast olnud mõneti moodsa kunsti juur ja tüvi, võib ka öelda, et peasuund. Kasutatud kirjandus: 1
Sageli eksponeerivad nad oma teose ajutise, eksponeerimisruumiga kohandatud teosena, nn. installatsioonina. Omaette abstraktsionismi erivorm on op-kunst. "Op" tuleneb sõnast 'optiline'. Op-kunstnikud üritavad luua teoseid, mis tekitavad optilisi illusioone, ärritavad vaataja taju kummaliste elamustega. Teose loomine eeldab inimese nägemistaju põhjalikku tundmist ja sarnaneb rohkem inseneriloominguga. Kuna op-kunsti teosed sageli põhjustavad liikumiselamusi, os seda sageli seostatud ka kineetilise kunstiga . Tuntuim op-kunstnik on Victor Vasarely (1908-1977), kes ei tahtnud luua elitaarseid luksusesemeid, vaid kunsti, mida saaks vabalt paljundada, mille eesmärgiks oleks publikule ootamatute ja ärritavate, seeläbi tervendavate nägemiselamuste pakkumine. Abstraktne kunst on alates 1910. aastast olnud mõneti moodsa kunsti juur ja tüvi, võib ka öelda, et peasuund. DADAISM Esimene maailmasõda (1914-1918) vapustas vaimuinimesi tõsiselt
annaabi.ee 
