o. sama palju kui võidetakse teepikkuses ja kiiruses, kaotatakse jõus nind vastupidavuses Biokinemaatilised paarid · Biokinemaatiline paar on kahe kehaosa ühendus liigese abil · Eristatakse kolme liiki biokinemaatilisi paare: - translatsioonipaarid võimaldavad kulgliikumist piki ühte tasapinda ja on organismis haruldased (alalõualuu) - rotatsioonipaarid võimaldavad pöörlemist ümber liigesetelgede ja neid on liikumisaparaadis kõige rohkem - kruvipaarid võimaldavad kruviliikumist ühe liigesetelje suhtes (põlveliiges) Biokinemaatilise paari vabadusastmed · ruumis vabalt asetseval kehal on 6 liikumisvõimalust (vabadusastet): 3 võimalust kulgliikumiseks mööda ristiasetsevaid tasapindu (frontaal-, sagitaal- ja horisontaaltasapinda) ja 3 võimalust pöörlemiseks ümber telgede (frontaal-, sagitaal- ja pikitelje) 4. SKELETILIHASTE BIOMEHAANIKA Lihaste mehaanilised omadused
tõttu. Lakkavad ajurakud funktsioneerimast ja põhjustavad unustamist ja meeltesegadust. Põdurus võib mõjutada keha asendit, kehakeelt ja zeeste. (Roper jt,1999:106) HINGAMINE Vanaduse lähenedes on organismi kõige olulisemad muutused südame vereringe ja hingamissüsteemis, samuti tugi liikumisaparaadis. Järgnevalt muutused südame vereringes ja hingamissüsteemi ehituses ja talitluses. Suureneb südame kaal, lihasrakkudes ladestub pruunikas pigment. Südamelihases lisanduvad väikesed sidekoelised kolded. Sidekude ja rasvkude ladestub enam lihaslingudes. Sidekoelised muutused südameklappides. Südame töö on suurem ja suurenevad
kolmandatliiki kang kiiruskang. Neid eristatakse pöörlemistelje, toime- ja takistusjõu omavaheliste suhete alusel. 3. Biokinemaatilised paarid: On kahe kehaosa ühendus liigese abil. Eristatakse kolme liiki: transaltsioonipaarid (võimaldavad kulgliikumist piki ühte tasapinda ja on organismis haruldased n: alalõualuu) rotatsioonipaarid ( võimaldavad pöörlemist ümber liigesetelgede ja neid on liikumisaparaadis kõige rohkem) kruvipaarid ( võimaldavad kruviliikumist üheliigesetelje suhtes n: põlveliiges) 4. Biomehaanilse analüüsi liigid: Eristatakse kahte liiki kvalitatiivne biomehaanilina analüüs ( uurimismeetodina kasutatakse vaatlust) ja kvantitatiivne biomehaaniline analüüs (kasutatakse eksperimentaalseid uurimismeetodeid). 5. Liikumise ruumilis-ajalised karakteristikud: 6. Mehaaniline töö: on võrdne keha poolt läbitud teepikkuse ja jõu korrutisega. 7
Häiritud on nii kehatunnetus kui keha valitsemine, millest saatel. Need on emotsionaalsed, aitavad arendada liigutuste ilu ja rütmitunnet.Näiteks: Mängujuht, tingituna võivad kergesti areneda rühivead.# Rühihäiretest põhjustatud muutusi tugi – vastavalt mängu sisule, hindab mängijate asendite ilu;13. Erinevate ainevaldkondade lõimimine on liikumisaparaadis saab aga edukalt mõjutada spetsiaalsete kehaliste harjutuste abil ja ainult varajases liikumisõpetuses väga tavapärane. Liikumismängude käigus on võimalik edukalt lahendada ka staadiumis #Lapse rühi regulaarne jälgimine ning arengu suunamine ja toetamine kehaliste mitmesuguste teiste ainevaldkondade ülesandeid
a. valutundlikkus) AJUFUNKTSIOONIDE MUUTUSED VANANEMISEL · Aeglustub erutuse juhtimise kiirus motoorsetes ja sensoorsetes närvikiududes · Nõrgenevad ja aeglustuvad refleksid · Halveneb mälufunktsioon · Aju verevarustuse ulatuslik häirumine vananemisel on reeglina tingitud arteriosklerootilistest protsessidest · Vananedes toimuva intellektuaalsete funktsioonide languse osas esineb suur individuaalne variatiivsus MORFO-FUNKTSIONAALSED MUUTUSED LIIKUMISAPARAADIS VANANEMISEL MUUTUSED KEHA KOOSTISES VANANEMISEL: · Väheneb luukoe hulk ja mineraalainete sisaldus luukoes (osteopeenia) · Väheneb lihakoe hulk ja suureneb sidekoe hulk lihastes (sarkopeenia) · Suureneb rasvkoe hulk MORFO-FUNKTSIONAALSED MUUTUSED NÄRVI-LIHASAPARAADIS VANANEMISEL SARKOPEENIA · Vananemisel tekib lihasatroofia sarkopeenia · Sarkopeenia on põhjustatud nii hormonaalsetest nihetest kui ka kehalise aktiivsuse langusest vanemas eas
Näiteks tihe võistluskalender või sportlane ei saa aru vigastuse raskusest ning võimalikest tagajärgedest. Sportimise keeldu ei ole vaja, muudetud treening võib olla eduka taastusravi aluseks. Lihaskõõluse rebendi klassifikatsioon. Krooniline trauma ehk ülekoormusvigastus. Esinevad liigesekapslites, liigesekõhredes, kõõlustes, limapaunades, luudes, lihastes .Põhjused: vead treeningprotsessis, soodustavad faktorid on sünnipärased ja kasvuga kaasnevad kõrvalekalded tugi-liikumisaparaadis: rühihäire, rühiviga, kehatüve asümeetria, pes planus (lampjalgsus), pes cavus (kõrge pöiavõlv), väljendunud lodiluud labajalgadel, jalatelgede o-asend ja x-asend. ÜKV ravi määrab arst. Sageli vajalik taastusravi ja treeningrežiimi kohandamine. Sagedasemad ligamendid. 1.Õla piirkonna ligamendid – (abaluu ja rangluu ühendussidemetel ning liigeskapslil) iseloomulik valu teatud liigutustel. Esineb viske- ja heiteliigutusi tegeval sportlastel. 2.Põlveliigese piirkond –
staatilisest asendis istumisest (sekretärid, autojuhid), millega enamasti kaasneb kestev seljanõgususega, ettepainutatud õlgadega ning painutatud puusadega asend. Kehalisel koormusel lihastoonus oluliselt suureneb, samuti väsimusseisundis. Pärast kontraktsiooni ei taastu lihastoonus aga otsekohe ja tekib nn lühenemisseisund, mis võibki teatud lihastes esile kutsuda lihaste düsbalansi, mis omakorda mõjutab liikumisel lihaste koordinatsiooni. Lihastel on meie liikumisaparaadis erinevaid funktsioone, enamiku lihaste ülesanne on tekitada liikumine, teiste lihaste ülesanne on tagada liigese stabiilne asend liigutuse toimumiseks. Sellest lähtuvalt jaotatakse lihased liigutajateks ehk faasilisteks ja stabiliseerivateks ehk toonilisteks. Toonilised ehk stabiliseerivad lihased on peamiselt hoidefunktsiooniga, nad tõmbuvad kokku aeglasemalt, reageerivad ülekoormusele enamasti: · lihastoonuse tõusuga · lihaste lühenemisega. Puusapainutajad nõgusselgsus
annaabi.ee 
