suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Süda ja liikumine. Südamehaigused, eriti isheemiatõbi on üks sagedasemaid surma põhjusi. Viimase esinemissagedust mõjutavad eluviisid - toitumine, suitsetamine ja liikumisvaegus. Teatakse, et kehaliselt aktiivsete inimeste risk haigestuda isheemiatõppe on pea poole võrra väiksem kui vähe liikujail. Hea vastupanuvõime ja pidev tervisespordiga tegelemine vähendavad haigestumisriske. Liikumine aitab ka neid, kel hapniku tarbimine pärilikest teguritest tingituna väga kõrgele ei tõuse. Seega, on meil kõigil võimalik liikumise toel südamehaigust peletada. Sealjuures on muidugi vaja teada, et liigutaks järjekindlalt. Kunagi ammu minevikus harrastatud võistlussport südamehaiguse vastu kaitset ei paku, kui ei jätkata liikuvat eluviisi.
Veri kannab hapniku kopsust rakkudeni. 1.1 SÜDA JA TERVIS 4 Südamehaigused, eriti isheemiatõbi on üks sagedasemaid surma põhjusi. Viimase esinemissagedust mõjutavad eluviisid - toitumine, suitsetamine ja liikumisvaegus. Teatakse, et kehaliselt aktiivsete inimeste risk haigestuda isheemiatõppe on pea poole võrra väiksem kui vähe liikujail. Hea vastupanuvõime ja pidev tervisespordiga tegelemine vähendavad haigestumisriske. Liikumine aitab ka neid, kel hapniku tarbimine pärilikest teguritest tingituna väga kõrgele ei tõuse. Seega, on meil kõigil võimalik liikumise toel spdamehaigust peletada. Sealjuures on muidugi vaja teada, et liigutaks järjekindlalt. Kunagi ammu minevikus harrastatud võistlussport südamehaiguse vastu kaitset ei paku, kui ei jätkata liikuvat eluviiisi.
hoides ära vedeliku kogunemise intertsistiaalsesse ruumi. Lümfisüsteemi katkemisel/sulgumisel võivad tekkida neis distaalsetel kehaosadel regionaalsed tursed e lümfödeemid. 4. SÜDA JA LIIKUMINE Südamehaigused, eriti isheemiatõbi on üks sagedasemaid surma põhjusi. Viimase esinemissagedust mõjutavad eluviisid - toitumine, suitsetamine ja liikumisvaegus. Teatakse, et kehaliselt aktiivsete inimeste risk haigestuda isheemiatõppe on pea poole võrra väiksem kui vähe liikujail. Hea vastupanuvõime ja pidev tervisespordiga tegelemine vähendavad haigestumisriske. Liikumine aitab ka neid, kel hapniku tarbimine pärilikest teguritest tingituna väga kõrgele ei tõuse. Seega, on meil kõigil võimalik liikumise toel spdamehaigust peletada. Sealjuures on muidugi vaja teada, et liigutaks järjekindlalt. Liikumise mõju vereringeelunditele 23
25 mm. Jalakäijate ületuskoha äärekivid ei tohi olla ebamäärase geomeetrilise kujuga. Sõiduteele laskumiseks, sealt kõnniteele või ohutussaarele tõusmise hõlbustamiseks, ei tohi kasutada längu lõigatud äärekive ega paigutada sõiduteele kaldpakke. Jalg- ja kõnniteed peavad olema tasase pinnaga ja kõva kareda kattega, mis märgudes ei muutu libedaks. Jalg- ja kõnnitee laius peab olema vähemalt 1,8 m (soovitav 2,0 m), mis võimaldab ratastoolis liikujail teineteisest mööduda. Elurajooni siseteed peavad olema vähemalt 1,8 m, õueteed ja üldkasutatavaisse hoonetesse viivad teed vähemalt 1,2 m laiused. Ratastooli tagasipöördeks 180° peab kahe meetri ulatuses olema laiust vähemalt 2,5 m; pöördeks 90° on vaja vähemalt 1,5 m laiust ja 1,5 m pikkust teelõiku. (Riigi Teataja, 2002) Jalg- ja kõnnitee pikikalle ei tohi ületada 6% ja külgkalle 2%. Erakordselt kitsas kohas või
annaabi.ee 
