Tallinn 2010 Kindel on see, et suuski tundsid eestlased juba sadu aastaid tagasi. Kuid suusad täitsid siis sootuks teist otstarvet: need olid mõeldud looduses liikumiseks, jahiretkedel käimiseks, metsas tööülesannete täitmiseks, aga mitte sportlikuks harrastuseks. Spordialana on suusatamine Eestis võrdlemisi noor. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esialgu vaadati suusatajaid kui naljakaid lumes liikujaid. Umbes nagu sada aastat hiljem esimesi kepikõndijaid. Ent aeg tegi oma töö. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, mille distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1936. aastal Garmisch-Partenkircheni taliolümpial osales murdmaasuusataja Vello Kaaristo (Vassili Krassikov). Olümpiadebüüti ei saa sugugi ebaõnnestunuks lugeda
kiiruisutajad võistlesid juba Euroopa meistrivõistlustel, ei tuntud suusatamist kui spordiala endiselt. Ega lugu ei olnud lihtsam ka mujal maailmas. Alles 19. sajandi viimasel kümnendil toimus Euroopas n-ö suusaspordi sünd. Seda on nimetatud ka taassünniks, kus muistne, peaaegu täielikult kadunud ja unustatud suusasport taas levima hakkas. Eelkõige Soomes, Norras, Rootsis, Saksamaal. Järg jõudis niiviisi ka Eestisse. Esialgu vaadati suusatajaid kui naljakaid lumes ja lumel liikujaid. Umbes nagu sada aastat hiljem esimesi kepikõndijaid. Ent aeg tegi oma töö. Erinevad murdmaasuusatamise tehnikad 1. Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise ainus stiil kuni 1980. aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis).
suusatamist kui spordiala endiselt. Ega lugu ei olnud lihtsam ka maailmas. Alles 19. sajandi viimasel kümnendil toimus Euroopas n-ö suusaspordi sünd. Seda on nimetatud ka taassünniks, kus muistne, peaaegu täielikult kadunud ja unustatud suusasport taas levima hakkas. Eelkõige Soomes, Norras, Rootsis, Saksamaal. Järg jõudis niiviisi ka Eestisse. Esialgu vaadati suusatajaid kui naljakaid lumes ja lumel liikujaid. Umbes nagu sada aastat hiljem esimesi kepikõndijaid. Ent aeg tegi oma töö. KOKKUVÕTE Selle töö kirjutamisel sain teada väga palju uut ja huvitavat suusatamise kohta, mida ma varem ei teadnud. Suusatamine on üks suure tähendusega spordiala, see jaguneb omakorda mitmeks erinevaks spordialaks, kuid sõiduvahendiks on ikka suusad. KASUTATUD MATERJALID http://et.wikipedia.org/wiki/Suusatamine http://www.suusaliit.ee/?op=body&id=98&cid=137&cgid= http://www.oppekava.ee/index
difusiooni, sisehõõret ja soojusejuhtivust, nimetatakse üldiselt ülekandenähtusteks. Difusioon. Kui gaasis või vedelikus (põhiaines) on segunenult või lahustunult mingit lisandainet, kusjuures lisandi kontsentratsioon c (mass ruumalaühiku kohta) on põhiaine ruumalas ebaühtlane, siis lisandaine molekulid kaootilise liikumise tõttu liiguvad selles ruumalas. Loomulikult on suurema kontsentratsiooniga aladest väiksema kontsentratsiooniga alade poole liikujaid rohkem kui vastupidi. Läbi pinnatüki pindalaga S , mis on risti lisandi kontsentratsiooni kiireima muutumise sihiga, läheb läbi lisandaine massi voog m : c m = D S , (5.37) l c kus l on kontsentratsiooni muutus pikkuseühiku kohta (gradient), D on difusiooni
annaabi.ee 
